RIIGIHANGETE TREFF 2018!

Moderaatorid

Gea Vendel,  advokaadibüroo RASK vandeadvokaat. Gea on suure kogemustepagasiga ekspert riigihangete ja konkurentsiõiguse valdkonnas. Nõustades igapäevaselt nii hankijaid kui pakkujaid, on Gea omandanud laialdase teadmistepagasi mh lepinguõiguse, ehitus- ja kinnisvaraõiguse, keskkonna- ja energiaõiguse, transpordiõiguse ja paljude muude valdkondade rakendamises. Gea on nõustanud hankijaid ka kontsessioonide andmisel ning avaliku ja erasektori koostöö projektide (PPP) elluviimisel. Riigihangete korraldamisel on ta sageli abiks nii strateegilise planeerimise, hanke ettevalmistuse, läbiviimise kui ka järelkontrolli faasis. Gea on edukalt esindanud oma kliente nii riigihangete vaidlustuskomisjonis, kohtutes, järelevalvemenetluses kui ka struktuuritoetuste menetlustes.

Anu Rebane, Siseministeeriumi varahaldusosakonna juhataja asetäitja hangete alal. Riigihangete läbiviimise kogemust on Anul üle 17 aasta, millest valdav osa Siseministeeriumis hanketegevust juhtides. Anu on kokku puutunud väga paljude erinevate sisejulgeoleku valdkonna riigihangega ning õpetanud riigihangete õigust ka Sisekaitseakadeemias. " Meie valitsemisalast on tänaseks saanud suurim ja pikaajalisem ühishankija Eestis. Põnevamateks hankeprojektideks on reostustõrjelaev „Kindral Kurvits“, riigipiiri ootealade avalikud konkursid, suuremahulised ERF pääste- ja reostustõrjevahendite ning ERF kohalike omavalitsuste ja Schengeni infosüsteemide hanked, samuti erinevad hanked EL välispiiri- ja sisejulgeolekufondist", ütleb Anu.

Kati Vellak, CGI Eesti AS jurist.  Kati on töötanud CGI-s pea 10 aastat IT-juristina ning Kati igapäevatöö on tihedalt seotud CGI kui IT-sektori pakkuja esindamisega nii hangetel kui hangetega seotud vaidlustes. Kati on CGI aktiivne esindaja Infotehnoloogia Liidus (ITL) ning seeläbi osalenud aktiivselt ITLi poolt riigihangete tüüplepingute koostamisel, mõelnud aktiivselt kaasa ka uue riigihangete seaduse vastuvõtmisel. Oma töö tegemiseks on Kati igapäevaselt kursis Euroopa Liidu ja Eesti tasandi riigihankeid puudutava kohtupraktika ja õigusaktidega. 

Mario Sõrm, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik

Trefi avaettekanne keskendub sellele, et millised on olnud uue seaduse rakendumisel ilmnenud head ja vead ning millises suunas tuleks õigusloomes edasi liikuda.

Mart Parind, Riigihangete Vaidlustuskomisjoni liige

Erinevalt kohtumenetluse seadustikest ei näe riigihangete seadus ette tervet müriaadi norme selle kohta, mida, millal ja kuidas vaidlustusmenetluses teha. See ei tähenda siiski, et vaidlustuskomisjonis vaidlejatel poleks tarvis olla hoolas ja kursis "hea vaidlemise" põhitõdedega. Ettekanne käib mitmete näidete varal läbi olulisemad aspektid, mida vaidlustusmenetluses tähele panna ning jagab nõuandeid, kuidas suurendada enda väljavaateid väljuda vaidlusest võidukalt.

Kristina Laarmaa, TGS Baltic vandeadvokaat

Oma ettekandes teeb Kristina ülevaate pärast 1.09.2017 algatatud hangetes tekkinud vaidlustus- ja kohtupraktikast ning analüüsib nii menetluslikke kui ka sisulisi probleeme, mida iga pakkuja ja hankija seoses muutunud seadusega teadma peaks.

Kvalifitseerimistingimuste tõlgendamine

Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tepper & Partnerid partner ja vandeadvokaat
Hankes osalemise eelduseks on vastavus kvalifitseerimistingimustele. Pärast pakkumuste esitamist ei ole enam oluline, kas kehtestatud kvalifitseerimistingimus oli arvestades hanke objekti jne vajalik või oleks pidanud kehtestama hoopis rangemad või leebemad kvalifitseerimistingimused. Hankija peab kõiki formaalselt kehtivaid kvalifitseerimistingimusi igal juhul rakendama. Praktikas on sage probleem, et kvalifitseerimistingimused ei ole üheselt mõistetavad. Selle pakkuja huviks, kelle vastavus on vaidluse all, on kvalifitseerimistingimuste võimalikult lai tõlgendamine, konkurentide huvi vastupidine. Vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse peab sisustama hankija.

Vahetegu pakkumuse sisulise ja mittesisulise puuduse vahel 

Ärisaladuse kaitsmine riigihangetel

Risto Rüütel, Eversheds Sutherland Ots&Co partner

• Mis on ja mis ei ole ärisaladus (ärisaladuse tunnused)?
• Kelle eest ja mis põhjusel tuleb ärisaladusi kaitsta?
• Kuidas peaks uue seaduse alusel ärisaladused tähistama?
• Kuidas teabe ärisaladuseks lugemist põhjendada?

Teise ettevõtja vahenditele tuginemine kvalifitseerimisel

Raiko Lipstok, Eversheds Sutherland Ots&Co partner, kohtuvaidluste ja konfliktilahenduse valdkonna juht.
Eelkõige pakkujad harrastavad, aga ka hankijad aktsepteerivad teise ettevõtja vahenditele tuginemist viisil, mis on lihtsasti vaidlustatav. Seetõttu käsitleme teise ettevõtja vahenditele tuginemise lubatavust praktiliste näidete ning VAKO ja kohtute praktika valguses. Selgitame, mida pakkuja peab teise isiku vahenditele tuginemisel arvestama ning millised võimalused on hankijal teise isiku vahenditele tuginemise lubatavuse üle otsustamisel.

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

Erki Fels, advokaadibüroo PWC Legal Eesti advokaat
Kui minevikus oli alapakkumuste tuvastamine hankija enda mure ja risk, on nüüdseks kohtupraktika avardanud ka konkurentide õigust vaidlustada kahtlaselt odavate pakkumuste edukaks tunnistamist. Nii ongi muutunud üha sagedasemaks konkurentide kaebused, kes ei ole rahul soodsa pakkumuse edukaks tunnistamisega. Väide, et konkurent on esitanud liiga odava pakkumuse, võib olla ebaedukale pakkujale viimane õlekõrs muidu laitmatult korraldatud hankemenetluses. Alapakkumuste tuvastamine eeldab hankijalt riigihangete seaduse ja majandusharu tundmist, aga ka orienteerumist üha mahukamas kohtupraktikas. 

Kõige põletavamad teemad tähtaegadega seoses

Rauno Klemm, advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat
Tahes-tahtmata on tähtajad riigihangetes A&O, seda nii hankijate kui pakkujate jaoks. Tähtaegadega seoses on muudetud isegi riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. Samas on nendega seotud muudatused uues riigihangete seaduses võrdlemisi vähe tähelepanu saanud. Ettekandes vaatleme olulisemaid tähtaegadega seotud tõusetunud küsimusi. Muuhulgas käsitleme põhimõttelist muudatust hanke alusdokumentide vaidlustamise osas, kus uue süsteemi kontekstis on praktikas tekkinud küsimusi, kuidas uut korda järgida ehk kui kaua siiski saab vaidlustust esitada. Teemaks tuleb nö rahuaeg ja kuidas see võib praktikas välistada küsimuste esitamise hankemenetluse vältel. Käsitleme, milliste hanke alusdokumentidest mittenähtuvate tähtaegadega peab iga pakkuja arvestama. Samuti on juttu olulistest muudatustest hanketähtaegades ja nende määramisel hankijale, mille mittejärgimine võib nurjata kogu hankemenetluse.Ehk kokkuvõtvalt on teemaks tähtaegadega seonduv uus, mida peab teadma iga pakkuja ja hankija.

Pakkumuste hindamine, edukaks tunnistamine ja edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine

Epp Lumiste, advokaadibüroo Alterna vandeadvokaat
Uus riigihangete seadus kohustab hankelepingu sõlmimisel lähtuma majanduslikult soodsaimast kriteeriumist. Oma ettekandes jagab vandeadvokaat Epp Lumiste nõuandeid, kuidas käituda, kui edukaks tunnistamise otsusest nähtuvalt ei ole pakkumusele omistatud piisavalt punkte või hankija on hinnanud pakkumust pakkujast erineval viisil? Mida silmas pidada edukaks tunnistamise otsuste vaidlustamisel?

Riigihankelepingus isikuandmete üldmäärusest tulenevalt vastutava ja volitatud töötleja vastutuse ja kohustuste sätestamine

Tea Kookmaa, advokaadibüroo Sorainen advokaat

Isikuandmete kaitse üldmääruse ehk GDPR-i kohalduma hakkamine alates 25. maist mõjutab ka riigihangete maailma. Juhul, kui hankelepingu esemeks on teenused, mille osutamise raames töödeldakse isikuandmeid, on vajalik hankelepingu täiendamine GDPR-s nõutud vastutava ja volitatud töötleja omavaheliste kohustustega või vastavasisulise andmetöötluse lepingu sõlmimine hankelepingu lisana. Oma ettekandes räägib Tea nendest kohustustest täpsemalt ja annab soovitusi selleks, kuidas käituda nii pakkuja kui ka hankija poolel.

Hankelepingu muutmise lubatavad ja lubamatud tingimused

Aruteluringi juhib Gea Vendel advokaadibüroost RASK ning kaasa mõtlevad ja räägivad Evelin Karindi-Kask rahandusministeeriumist, Kristiina Kaarna Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ning Kati Vellak CGI Eestist.

Kristina Paal
+ 372 5566 2741
kristina.paal@addenda.ee