Riigihangete Treff 2016. Riigihanke juristide raskekahurvägi on kohal!

Elmer Muna, advokaadibüroo Derling partner, vandeadvokaat
2014 alguses kiitis Euroopa Parlament heaks uued riigihangete direktiivid – avaliku sektori direktiiv, võrgustiku sektori direktiiv ja kontsessioonide direktiiv. Liikmesriike kohustati direktiive üle võtma kahe aasta jooksul nende jõustumisest – uus riigihangete seadus peab olema jõustunud 18. aprilliks 2016. Rahandusministeerium edastas eelnõu valitsusele 14. märtsil 2016 ning veel on vaja läbida Riigikogu menetlus ja et president seaduse välja kuulutaks. Kuigi pole tõenäoline, et uus seadus enne konverentsi jõustub, saab sellegipoolest anda ülevaate, milliseid muutuseid on direktiivides jäetud valikukohtade alusel kavandanud rahandusministeerium. Samuti avab ettekanne Riigikogus selleks ajaks toimunud muutuste tagamaid. Püüan anda konstruktiivse ja kriitilise ülevaate ka sellest, kas ja kuidas on seniseid kitsaskohti uus seaduses käsitletud ja millised on tõenäolised uued mured.

Kadri Matteus, advokaadibüroo Cobalt advokaat
Rahandusministeerium on 15.03 seisuga tunnistanud, et kuna riigihangete direktiivide ülevõtmise tähtaeg saabub 18.04.2016, siis on tänaseks selge, et määratud ajaks riigihangete seadust Riigikogus vastu võtta ei jõuta. Olukorras, kus direktiiv on tähtajaks ülevõtmata võivad teatud tingimuste täitumisel muutuda direktiivide sätted otsekohalduvaks, st eraisik saab tugineda otse direktiivi sätetele. Selline olukord võib tekitada õigusliku segaduse ning aeg on küps arutamaks kas ja mil määral omandab direktiiv vahetu õigusmõju. Kadri keskendubki enda ettekandes teemale, mida tähendab otsekohaldatavus riigihange direktiivide kontekstis peale 18.04.2016 ning millised sätted võiksid omandada vahetu õigusmõju.

Kristina Laarmaa, advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat

Uutes direktiivides ja RHS-s tõstetakse ühe olulisema muudatusena esile just kvalifitseerimisega seonduvat, sh pöördmenetlust ja hankepassi. Ettekandes analüüsime lähemalt milliseid võimalikke kitsaskohti võib hankepassi ja pöördmenetluse rakendamine endaga kaasa tuua ning milliseid muudatusi on oodata kvalifitseerimistingimuste sisu ja tingimusele vastavuse tõendamise (ehk dokumendinõuete) osas.

Kadri Härginen, advokaadibüroo SORAINEN advokaat 
Euroopa Liidu ja Eesti riigihankeõigus on kõrvaldamise aluste osas liikumas liberaalsemale käsitlusele. Arvukad kohustuslikud kõrvaldamise alused on asendumas vabatahtlike kõrvaldamise alustega, mis annavad hankijale suurema paindlikkuse otsustamaks selle üle, kas konkreetne rikkumine on lepingu eesmärki arvestades oluline ja väärib pakkuja kõrvaldamist või mitte. Teisalt paneb see hankijale olulise põhjendamiskohustuse, kui ta otsustab pakkuja kõrvaldada. Uue lähenemisena tuuakse rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul sisse heastamise kontseptsioon. Heastamine tähendab seda, et kohustusliku kõrvaldamise alusega pakkuja esitab koos kvalifikatsiooni dokumendid tõendid selle kohta, et kasutusele on võetud erinevad meetmed, et sellist kuritegu enam toime panna pole võimalik. Teisisõnu tõendab pakkuja, et on vaatamata kehtivale karistusele taas usaldusväärne partner tehingutes riigiga. Ka selle kohta peab hankija tegema põhjendatud otsuse ning kaaluma pakkuja võetud meetmete efektiivsust ning kuritegevuse vältimise viljakust tulevikus. Ettekanne käsitleb nii uusi ja vanu kõrvaldamise aluseid kui ka heastamise rakendamise häid ja mitte-nii-häid külgi.

Marko Pikani, advokaadibüroo Teder Law Firm partner ja advokaat

käsitleb oma ettekandes võrdlevalt senist kohtupraktikat nii Eestis kui EL-is ja direktiividest tulenevaid muudatusi uues RHS-s. Seeläbi annab Marko ülevaate pakkumuste koostamise ja esitamise korrast ning olulisimatest põhimõtetest, samuti pakkumuse edukaks tunnistamise kriteeriumite kujundamisest ja hankija otsustest (k.a. hankija otsuste vaidlustamisest). 

Veiko Vaske, advokaadibüroo SORAINEN advokaat
Sageli on hankijatel vaja sõlmida lepinguid, mille majanduslikuks sisuks pole lihtsalt "kaup raha vastu", vaid märksa keerukamad majanduslikud kokkulepped. Sama leping võib näiteks sisaldada nii rendilepingu, teenuslepingu kui ka teenuste kontsessiooni elemente. Ehituslepinguga võib kaasas käia ka asjaõigustehing või erakapitali kaasamine arendusprojekti. 
Sellistel juhtudel on hankijal keeruline hinnata, kas ja millist riigihankekorda ta järgima peab ning pakkujatel otsustada, millisel viisil kaitsta oma õigusi. Uus hankelepingute direktiiv ja kontsessioonide direktiiv võivad tuua siin nii selgust kui segadust.

Risto Rüütel, advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat
Riigihangete seadus reguleerib tavapäraste pakkumiste kõrval ka ühispakkumisi, seadmata samas muid piiranguid ühispakkumiste tegemisele, kui keelab samal isikul mitme (ühis)pakkumise esitamise. Eelnevast võib ekslikult järeldada, et ühispakkumise tegemisele muid piiranguid ei olegi. Tegelikult reguleerib RHS kõrval ühispakkumiste tegemist ka konkurentsiseadus ja karistusseadustik, mis seavad olulisi piiranguid ettevõtjatevahelisele koostööle, sh koostööle riigihangetes.
Ettekande eesmärk on analüüsida ja selgitada riigihangetel osalemise jaoks ühisettevõtete ja konsortsiumite moodustamise problemaatikat. Muu hulgas selgitame töötoas, milliseid koostöövorme ettevõtjad riigihangetel kasutada saavad ja kuidas tagada tegevuse vastavus konkurentsiseadusele, sh millal üldse tohib ühispakkumisi teha ja millisel juhul on soovitatav moodustada ühisettevõte. Seoses ühisettevõtte moodustamisega käsitleme ka Konkurentsiametilt koondumiseks loa küsimise vajaduse hindamist.

Alar Urm, Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat ja partner

1. Vaidlustuse esitamise põhjused hankija ja pakkuja vaatenurgast
2. Hanketeate ja hankedokumentide vaidlustused, põhjused, vaidlustuste praktika
3. Hankija otsuste vaidlustamine, põhjused ja vaidluse lahendamise praktika
4. Hankevaidluste omapära. Võimalused vaidlustes tõhus olla

Seaduste muutumine on harilik ning muudatused, mida on oodata riigihangete seaduses on evolutsioonilised, mitte revolutsioonilised. Eeltoodu tõttu keskendun oma ettekandes sellele, missugune on riigihangete praktika, millest tekib vaidlusi ja kuidas need lahenevad püüdes sellega anda kuulajatele mõtteid, kuidas oma eesmärke saavutada nii, et vaidlusi ei tekiks üldse või kui need siiski tekivad, siis kuidas neid lahendada võimalikult tulemuslikult.
Hankevaidluste põhjused on sageli hanketeates ja hankedokumentides, seega on hea mõelda sellele, kuidas tegutseda nii, et vaidlusi juba eos vältida. Pakkuja jaoks on hanketeate ja dokumentidega tutvumisel oluline kohe mõista, et kui teatud tingimus ei ole vastuvõetav, siis tuleb see kohe vaidlustada, kuid vaidlustamise on edukas ainult juhul, kui see tingimus on õigusvastane. Praktika, kus pakkuja vaidlustab hankija otsuse leides, et tingimus, mille alusel teda või tema pakkumust hinnati, ei ole vastuvõetav on sagedane ja lõpeb vaidlustaja kaotusega.
Hankevaidlus toimub halduskohtus ja VAKOS, mis on haldusorgan. Hankevaidluse sisu on vaidlus võlaõigusliku lepingu sõlmimise üle. On tekkinud omapärane segu haldusmenetlusest, halduskohtumenetlusest ja võlaõigusest kus pooled sageli eksivad esitades haldusmenetlusest pärinevaid väiteid või üritavad haldusmenetlusliku formalismiga tõlgendada lepinguõigust. Üritan enda hankeasjade praktika põhjal tuua näiteid hankevaidluste praktikast eesmärgiga aidata kuulajatel saavutada vaidlustes paremaid tulemusi.

Ingrid Puurvee, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse õiguse ja hangete talituse juhataja
Töögrupp suurematest IT hankeid korraldavatest riigiasutustest ning ettevõtjatest Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL) on välja töötanud tarkvaraarenduse riigihangete soovitusliku tüüplepingu. Loodud tarkvaraarenduse tüüpleping on ennekõike praktiline töövahend, mis tõstab tarkvaraarenduse riigihangetes nii hankimise efektiivsust, kvaliteeti kui ka majanduslikku otstarbekust, kujundab avalikust sektorist teadliku ja lepinguliselt vastutust võtva tellija ning suurendab koostööd riigi ja erasektori vahel. Mitmetes teistes riikides, sealhulgas näiteks Soomes, on sedalaadi tüüplepingud riigihangete puhul levinud praktika, kuid Eestis on tegu väga vajaliku pretsedendiga, mis kõrvaldab hankimise protsessist senised kitsaskohad ning viib tasakaalu hankija ja pakkuja huvid ja kohustused. Tüüplepingu dokumendid on kättesaadavad: https://itpraktikud.eesti.ee/dokuwiki/doku.php?id=itari:toogrupid:erasektor:start

Merit Lind, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Deloitte Legal
Merit tegeleb riigihangete ja innovatsiooni põimumiskohtade problemaatikaga juba pikka aega, avaldades selleteemalisi artikleid ja pidades ettekandeid. Merit on kaasatud MKMi ja Arengufondi poolt kokku kutsutud innovaatiliste hangete fookusgruppi, mille eesmärgiks on aidata kaasa riiklike innovatsioonihangete toetusmeetmete väljatöötamisele ning anda soovitusi vastavate hankemenetluste korraldamiseks. Oma ettekandes tõstatab Merit mitmeid innovatsioonihangetega seonduvaid küsimusi, mis aitavad analüüsida innovatsiooni edendamise ja riigihankeõiguse omavahelist suhestumist.

Marko Mehilane, advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat ja partner
2007. aasta riigihangete suurreformist on möödas juba 9 aastat. Siis võeti vastu ja jõustus senini kehtiv riigihangete seadus, millega võeti Eesti õiguskorda üle Euroopa Liidu hankeregulatsioonid.
Nüüd on taas käsil riigihangete kapitaalne uuenduskuur ja 2014.a jõustunud hankedirektiivide adapteerimine.
Riigihankeid iseloomustab suur formaliseeritus, mille tulemusena on riigihanked muutunud üsnagi keerukaks ja jäigaks. Uute hankedirektiivide ühe peaeesmärgina ongi nimetatud riigihangete lihtsustamist ja paindlikumaks muutmist. Käesolevaks ajaks on valminud ja ka Riigikogu menetlusse võetud uue riigihangete seaduse eelnõu.
Kas uued hankereeglid toovad lahenduse riigihangete senisele liigsele formaliseeritusele ja keerukusele?

Kätlin Kiudsoo

Riigiabi on igasugune riigi poolt tulev toetus, mis annab ettevõtjale majandusliku eelise, abi on valikuline ja mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi mõiste sisustamine ja selle rakendamine igapäevases majandustegevuses võib osutuda problemaatiliseks, kuivõrd riigi poolne toetus ei pea olema alati rahalised vahendid, vaid võib esineda ka näiteks mõnes seadussättes. Samuti võib riigiabi küsimus tõstatuda riigihangete läbiviimisel, sest hanke sisust tulenevalt võiks justkui olla keelatud riigiabi tingimused täidetud. Ettekanne annabki ülevaate riigiabi mõiste sisustamise komponentidest, sh erandiregulatsioonid, näited, kuidas ära tunda, et tegemist võib olla keelatud riigiabiga ja mida sellisel juhul ette võtta.

7. saal

6. saal

5. saal

11.00-11.40

Elmer Muna  (Tark Grunte Sutkiene) Uue RHS hetkeseis ja direktiiviga nõutavad muutused  

Kristina Laarmaa (AB Varul)
Kvalifitseerumistingimustest ja kvalifitseerumisest uue RHS valguses

Marko Mehilane (Entsik & Partnerid)  Millisel määral toovad uued reeglid leevenduse riigihangete liigsele formalismile ja keerukusele?

11.45-12.25

Kadri Matteus (AB Cobalt) Uute direktiivide otsekohaldatavus pärast 18. aprilli 2016

Marko Pikani (AB Teder Law Firm) Pakkumuse esitamine, vastavus ja edukus: senine praktika vs uus seadus

Kadri Härginen (AB Sorainen) Kõrvaldamise alused – erilise rõhuasetusega heastamisele

12.25-13.10

13.10-13.45

      Lõuna

 
     Üllatusesineja

      Lõuna

  
     Üllatusesineja

      Lõuna

  
     Üllatusesineja

13.50-14.30

Kristina Uuetoa-Tepper (AB Tepper & Partnerid) Vaidlustusmenetlus uue RHS valguses

Britta Oltjer (AB Aivar Pilv) Hankelepingu muutmise võimalused uue RHS valguses

Veiko Vaske (AB Sorainen) Segaleping – kas riigihange või mitte?

14.40-15.20

Siret Siilbek (AB Alterna)
Hankelepingu kehtivuse vaidlustamine

Merit Lind (Deloitte Legal Services) Innovatsioonihanked – suunanäitajad tundmatuses orienteerumiseks

Kätlin Kiudsoo (AB Rask) Riigiabi – mis see on ja kuidas seda tuvastada?

15.20-15.40

     Kohvipaus

      Kohvipaus

     Kohvipaus

15.40-16.20

Alar Urm (AB Lextal) Vaidlused riigihanke menetluses

Risto Rüütel (AB Eversheds Ots & Co) Kui üksi ei taha või ei saa, kas siis koos tohib? Konsortsiumid ja ühisettevõtted riigihangetel

Ingrid Puurvee (RIK) Tarkvara riigihangete raamleping