Riigihangete Treff 2015

Pildid / - Treff_CCPlaza

Eeltutvustus

Riigihangete Treff 2015 on riigihangete valdkonda käsitlev suursündmus, mille käigus toome osalejateni päevakajalise ja laia teemavaliku, et saada praktikutelt juhiseid riigihangete läbiviimiseks ning vaidlustuste vältimiseks!

Esmakordelt toimub kolmes saalis paralleelselt kokku 19 ettekannet Eesti tippjuristidelt ja hankespetsialistidelt, kes lühikestes, haaravates ettekannetes keskenduvad kõige olulisemale infole, milleta hankemaastikul tegevad spetsialistid hakkama ei saa! Igal osalejal on võimalus koostada oma kuuest lühikoolitusest koosnev terviklik koolituspäev ise.
Päeva avasõnavõtu uuest riigihangete seadusest teeb rahandusministeerium!

Esindatud on 11 õigusbürood 20 tippjuristi, Rahandusministeerium, VAKO, Tallinna Halduskohus ja alternatiivne hankekeskkond Mercell.

Kohal on Eesti suurimad hankijad ning tuntumad hankespetsialistid. Ole Sinagi! Riigihangete Treff 2015 on parim võimalus kohtuda kolleegidega ja teiste tipptegijatega!

Intensiivset õppepäeva aitavad rikastada mitmed meeliülendavad üllatused!

Sihtrühm

Riigi- ja KOV vastutavad juhid, hankespetsialistid, juristid ning teised hankeid läbiviivate ettevõtete esindajad.
Avalik- õiguslike insitutsioonide spetsialistid, kes puutuvad kokku riigihangete korraldamisega.
Aktiivsed pakkujad, nii tippjuhid kui ka spetsialistid.
Juristid, kes tegelevad hankealase nõustamise ja hankevaidluste lahendamisega.
Audiitorid, kes auditeerivad riigihangete valdkonnas.
EL projektide koordinaatorid, kellel on vajadus hanke korras osta kaupu ja teenuseid,
ja paljud teised huvilised.

Teemad

Riigi seisukohast - Direktiividest tulenevad põhilised kohustuslikud muudatused, liikmesriikide valikukohad ning siseturu infosüsteem (IMI) riigihangete valdkonnas

Pildid / - Evelin-Karindi-Kask Pildid / - rahandusministeerium

Evelin Karindi-Kask, nõunik, Rahandusministeerium
Riigihangete seaduse eelnõu põhiautor kõneleb eelkõige järgnevatest teemadest:

Millised on direktiivist tulenevad põhilised kohustuslikud muudatused ning millised valikukohad on liikmesriikidele jäetud. Miks ja milliseid valikuid on eelnõus tehtud? Samuti tutvustatakse uue direktiiviga kaasnevat siseturu infosüsteemi (IMI) riigihangete valdkonnas, mille kaudu on võimalik teistest liikmesriikidest pärit pakkujate tausta hõlpsasti kontrollida.

Hankija ja pakkuja seisukohast - Mis muutub Eesti riigihankeõiguses alates 2016. aprillist?

Pildid / - Elmer-Muna

Elmer Muna, vandeadvokaat, advokaadibüroo TARK GRUNTE SUTKIENE
Eelmise aasta alguses kiitis Euroopa Parlament heaks uued riigihangete direktiivid – avaliku sektori direktiiv, võrgustiku sektori direktiiv ja kontsessioonide direktiiv. Direktiivid jõustusid 17. aprillil 2014. Liikmesriigid peavad direktiivid üle võtma kahe aasta jooksul nende jõustumisest, seega peab uus riigihangete seadus olema jõustunud 2016. aasta aprilliks. Töötoas antakse ülevaate direktiividest tulenevatest kohustuslikest muudatustest ja ka valikukohtadest, mis on Eestile ja teistele liikmesriikidele jäetud. Ühtlasi analüüsitakse ka direktiivide ülevõtmise hetkeseisust nähtuvat (ministeeriumide kooskõlastusring, seaduseelnõu ja seletuskirja tekst). Lisaks ka kriitiline pilk sellele, kas ja kuidas on seniseid kitsaskohti käsitletud (nn probleemhankijad jne).

Pakkumuse kvaliteedi hindamine meeskonna kaudu Eesti ja Euroopa õigusruumis

Pildid / - Veiko_Vaske

Veiko Vaske, advokaat, advokaadibüroo Sorainen
Hankijal on seadusest tulenev kohustus hinnata pakkumuse majanduslikku soodsust ja enamasti soov sõlmida leping kogenud tegijaga. Kui töö tulemuseks on tegija või meeskonna intellektuaalse tegevuse vili, on need tingimused lahutamatult seotud. Riigihangete seadus annab aluse hinnata spetsialisti tõendatud oskusi ja kogemusi, kuid praktikas on selle piiriks oht sattuda kvalifitseerimistingimuste mängumaale. Viimase aasta jooksul on aga kvaliteedi tagamise eelduste hindamises toimunud oluline areng: Eesti hankijad on hakanud julgemalt hindama teenuse kvaliteeti ja selle eeldusi ning ette on näidata esimesed viljad, kvaliteedi hindamise piirid on selgemalt maha joonistanud sisukad kohtuotsused, muutunud on Euroopa Kohtu praktika. Samuti on muutusi toomas uus direktiiv ja seadus.

Riigihangetega seotud rikkumised struktuuritoetuste tagasinõuetes

Kristina Laarmaa, vandeadvokaat, advokaadibüroo VARUL
Struktuuritoetuste tagasinõuetega seotud vaidlused on üha sagedasemad ja lõviosa tagasinõuetest põhinevad riigihangete regulatsiooni rikkumistel. Seepärast on toetuse saaja jaoks väga oluline olla kursis kohtupraktikaga mõistmaks mis on saanud komistuskivideks teistele toetuste saajatele, ent ka millistel alustel on tagasinõude otsuseid kohtutes edukalt vaidlustatud.
Milliseid aspekte riigihangete kontekstis toetuste kasutamisel silmas pidada? Milliste rikkumiste alusel on tagasinõudeid esitatud? Millele tähelepanu pöörata, kui toetuse saajat teavitatakse kavatsusest tagasinõue esitada?

Töötuba keskendub struktuuritoetuste ja riigihangete kohtupraktikale eesmärgiga anda kuulajale kokkuvõtlik ülevaade võimalikest toetuste tagasinõudmise aluseks olevatest rikkumistest ja samuti menetluslikest aspektidest, mille vastu rakendusasutused toetuste tagasinõudmisel eksinud on.

Riigihangete liigne formalism ja valik lahendeid Eesti kohtupraktikast, millega on püütud seda murendada.

Marko Mehilane, vandeadvokaat ja partner, advokaadibüroo Entsik & Partnerid

Kuidas ära tunda pakkujatevahelist keelatud kooskõlastatud tegevust pakkumuste esitamisel?

Pildid / - Eversheds_RistoRuutel

Risto Rüütel, vandeadvokaat, advokaadibüroo Eversheds Ots & Co
Igapäevases tegevuses puutuvad ettevõtjad palju kokku standardsete olukordadega, kus nad käituvad etteaimatava mustri järgi. Standardse olukorrana on vaadeldav ka riigihankemenetlus. Kuna riigihangete kaudu liigub erasektorisse märkimisväärses ulatuses avaliku sektori raha ja teatud tegevusaladel annavad riigihanked suure osa vastava tegevusala käibest, tekib ettevõtjatel paratamatult kiusatus omavahelise koostöö kaudu suurendada tuluteenimise tõenäosust. Halvimal juhul kasvab sellest välja kartellikokkulepe või muus vormis keelatud koostöö.

Töötoa eesmärk on analüüsida ja selgitada riigihangetel toimuva keelatud koostöö põhilisi indikaatoreid, sh teabevahetuse ja informeeritusega seotud küsimused, roteerivad hankevõidud, näilised pakkumused, pakkumusest loobumine või hankes osalemisest keeldumised, hankelepingu sõlmimisest keeldumine, hanke mittevaidlustamised või esitatud vaidlustustest loobumised.

Millised vead hangete korraldamisel toovad kaasa tagastusnõuded struktuurifondide vahendite kasutamisel?

Pildid / - Margo-Lemetti

Margo Lemetti Pildid / - Priit Lember Priit Lember

Margo Lemetti ja Priit Lember advokaadibüroo TARK GRUNTE SUTKIENE

Struktuuritoetuste kasutamise auditid tulevad üldjuhul ootamatult, selle läbiviimisega kaasneb suur pinge ja tagajärjed on sageli negatiivsed. Küsimused hangete läbiviimise ja hankelepingu täitmise osas on mahukad ja detailsed. Igal vastusel ja esitatud dokumendil on suur tähendus. Peamised tagastusnõuded on tingitud vigadest hangete läbiviimisel. Tagastusnõuete vaidlustamise protsess on spetsiifiline ja aeganõudev. Anname töötoas praktilisi nõuandeid hanke paremaks ettevalmistamiseks, hanke läbiviimiseks, hankelepingu täitmise jälgimiseks ja dokumenteerimiseks, samuti auditi tegijatega suhtluseks. Kirjeldame tüüpilisemaid eksimusi ja anname soovitusi, kuidas vigu vältida ning mida tuleb tagastusnõude otsuse vaidlustamisel arvestada.
Käime samm-sammult läbi struktuuritoetustega seotud vaidluste etapid ning materiaal- ja menetlusõiguslikud nüansid. Eluliste näidete abil selgitame kuidas enda õigusi parimal viisil kaitsta ning saavutada hankes parim tulemus.

Tarkvaraarenduse riigihangete soovituslik tüüpleping

Priit Lätt, GLIMSTEDTi partner ja vandeadvokaat
Töögrupp suurematest IT hankeid korraldavatest riigiasutustest ning ettevõtjatest Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL) on välja töötanud tarkvaraarenduse riigihangete soovitusliku tüüplepingu. Loodud tarkvaraarenduse tüüpleping on ennekõike praktiline töövahend, mis tõstab tarkvaraarenduse riigihangetes nii hankimise efektiivsust, kvaliteeti kui ka majanduslikku otstarbekust, kujundab avalikust sektorist teadliku ja lepinguliselt vastutust võtva tellija ning suurendab koostööd riigi ja erasektori vahel. Mitmetes teistes riikides, sealhulgas näiteks Soomes, on sedalaadi tüüplepingud riigihangete puhul levinud praktika, kuid Eestis on tegu väga vajaliku pretsedendiga, mis kõrvaldab hankimise protsessist senised kitsaskohad ning viib tasakaalu hankija ja pakkuja huvid ja kohustused. Tüüplepingu dokumendid on kättesaadavad: https://itpraktikud.eesti.ee/dokuwiki/doku.php?id=itari:toogrupid:erasektor:start

GLIMSTEDTi partner ja vandeadvokaat Priit Lätt oli töögrupi liige ning oma töötoas tutvustab ta lähemalt tüüplepingut praktilises võtmes.

Esialgne õiguskaitse hankevaidluses?

Veiko Viisileht, vandeadvokaat ja partner advokaadibüroo LINKLaw
Olenemata sellest, kas oled hankija või pakkuja, on iga riigihanke eesmärk hankelepingu sõlmimine. Kaebuse esitamisel saab aga ka kohtus hankemenetluse sisuliselt peatada, kui kohus keelab esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise. See võib olla äärmiselt karm meede, kuna riigihangetega on tihti seotud kuupäevad, mida tuleb järgida, et objekt tähtaegselt valmiks või objekti rahastamisega probleeme ei tekiks (nt nn eurotoetuste puhul). Tulemuseks võib olla hanke sisuline nurjumine. Viimasel ajal on praktikas olnud mitmeid hankevaidluseid, kus võtmepunktiks on osutunud just esialgse õiguskaitse kohaldamine või mittekohaldamine.

Advokaadibüroo LINKLaw partner ja vandeadvokaat Veiko Viisileht keskendub töötoas asjakohasele kohtupraktikale ja õigusele, selgitades erinevate menetlusosaliste aspektist, kuidas praktikas oma eesmärke saavutada. Käsitletakse peamiseid argumente ja rõhuasetusi, millega tasuks sellistes vaidlustes arvestada ning mida esile tuua.

Kellel on vaja kaitset põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse eest?

Pildid / - Kadri Suurkivi

Kadri Suurkivi, advokaat, Advokaadibüroo COBALT AS
Kadri viib enda töötoa läbi hetke kõige vastuolulisemal teemal riigihangete õiguses - põhjendamatult madala maksumusega pakkumused (nn alapakkumused). Viimase aja kohtupraktika alapakkumuste osas on viljakaks pinnaseks algatamaks diskussiooni teemal kelle huve seadus alapakkumuste osas kaitseb? Kas hankijate, ausa konkurentsi või mõlema? Kas üks välistab teist või peaksid mõlema huvid teineteist täiendama?
Riigihanke advokaatide hulgas on alapakkumustega seotud vaidlused üks kõige päevakohasemaid teemasid ning ka Kadri portfellis on palju (lõpplahendi saavutanud ja käimasolevaid) kohtuvaidluseid, mis keerlevad alapakkumuste ümber. Kas neist saab ka mingi järelduse teha?

Hankija poolt pakkumuse hindamiskriteeriumite valik ja kohaldamine

Kristina Uuetoa-Tepper, vandeadvokaat, advokaadibüroo Tepper & Partnerid

Hankijad kaaluvad üha enam, kas kõige odavam on ikka kõige soodsam, mis on valdavatel juhtudel õigustatud lähenemine. Seetõttu on oluline teada, milliste hindamiskriteeriumite kasutamine on lubatav ning kuidas valida erinevate võimaluste vahel. Töötoa eesmärgiks on käsitleda lubatud /keelatud kriteeriume ja hindamiskriteeriumite valikut arvestades hankija eesmärki. Samuti antakse kasulikke näpunäiteid praktikas hindamiskriteeriumite kehtestamisel ja rakendamisel enam levinud vigade vältimiseks.

Näiteid praktikast, kuidas kasutada ära hankelepingule tüüptingimuste regulatsiooni kohaldumist

Raiko Lipstok, vandeadvokaat ja partner, advokaadibüroo Eversheds Ots & Co

Nii hankijad kui ka pakkujad unustavad tihtilugu, et hankeleping on tüüptingimustel sõlmitud leping. Töötoas arutame praktikas vaieldud näidete abil, missuguseid olulisi probleeme võib läbimõtlematult koostatud hankeleping tuua hankijale kaasa võlaõigusseaduses sisalduvast tüüptingimuste regulatsioonist tulenevalt.

Innovatsioonihanked - suur ja tundmatu tulevik hankemaailmas

Merit Lind, vandeadvokaat, Deloitte Legal Services

Milliseid probleeme näeb VAKO igapäevaselt hankijate ja vaidlustajate tegevuses

Taivo Kivistik, vaidlustuskomisjoni esimees

Hankija õigus nõuda pakkujalt hinnavahe hüvitamist, kui pakkuja on enne lepingu sõlmimist pakkumuse tagasi võtnud

Kadri Härginen, advokaat, advokaadibüroo Sorainen

Kui hankija on pakkumuse edukaks tunnistanud, kuid pakkuja keeldub lepingut sõlmimast, siis lubab seadus hankijal küsida pakkujalt tagasi selle summa, mis jääb tema pakutud maksumuse ja edukuselt järgmise pakkuja pakkumuse maksumuse vahele. Kuigi selline võimalus on seaduses juba pikki aastaid, ei ole sellel alusel Eestis väga palju nõudeid esitatud. Viimasel kahel aastal on Riigikohtusse jõudnud aga kolm sellist vaidlust. Kadri räägib pakkujalt hinnavahe nõudmise teoreetilistest kui ka praktilistest aspektidest tutvustades kohtupraktikas hinnavahe hüvitamisega kerkinud küsimusi.

Alternatiivsed võimalused riigihangete läbiviimiseks

Raivo Raspel, hanketeenuste arendus- ja kvaliteedijuht, Mercell Estonia OÜ

Riigihangete puhul kasutatakse hanke läbiviimiseks kas Riigihangete e-hankekeskkonda või alla hanke piirmäära jäävad hanked avaldatakse asutuse või ettevõtte kodulehel. Mõlemal juhul ei ole lahendus alati kõige effektiivsem ning ei pruugi tagada piisava hulga pakkumiste saabumist. Parema tulemuse saavutamiseks saaks kasutada Riigihangete seadusega kooskõlas olevat alternatiivset e-hankekeskkonda Mercell.

Mercell on Baltikumi ja Põhjamaade suurim hangete korraldamise keskkond mis vastab täiel määral Euroopa Liidus e-hangete korraldamise nõuetele (sh. omame ISO27001 sertifikaati andmete turvalisuse osas).

Teeme koostööd nii riikliku- kui erasektoriga ning avaldame ligi 1500 hanget päevas. Norras ja Taanis on Mercelli riigihangete läbiviimise keskkonnaks. Eestis on meie klientideks avalikust sektorist näiteks Eesti Pank, Eesti Raudtee, Tallinna Linnavalitsus ja paljud kohalikud omavalitsused.
Mercelli näol on tegemist aktiivse hankekeskkonnaga kus hangetele hakatakse potentsiaalseid pakkujaid aktiivselt otsima! Lisaks hangete kvaliteetsetele tulemustele saab Mercellis luua läbipaistva keskkonna, kus asutuse juhtidel on olemas täielik ülevaade kõikide allasutuste suuremate ostude üle.

Vaidlustamise põhjused ja eesmärgid. Vaidlustusele vastamine. Vaidlustuse koostamine.

Alar Urm, vandeadvokaat ja partner advokaadibüroo Lextal AB

Kvalifitseerimistingimustest ja kvalifitseerimata jätmise alustest kohtupraktikas

Marko Pikani, advokaat, advokaadibüroo Glikman, Alvin ja Partnerid
Pakkujate kõrvaldamine ja kvalifitseerimine tekitab jätkuvalt praktikas probleeme. Analüüsime olulisimaid aspekte kvalifitseerimistingimuste koostamisel, millised on pakkuja kõrvaldamise kohustuslikud ja vabatahtlikud (ehk hankijapoolset kaalumist võimaldavad) alused ja kuidas peaks nende esinemise korral hankija tegutsema. Pöörame tähelepanu kohtupraktika näidetele pakkuja raske süülise eksimuse ja valeandmete esitamise kui pakkuja kõrvaldamise aluste rakendamisele, pakkujate kvalifitseerimise tingimustele, kvalifikatsiooni kontrollimisele ja andmete juurde küsimise regulatsioonile.

Hankeasjade erimenetlus kohtus

Kadri Sullin, kohtunik Tallinna Halduskohus
Hankeasjade lahendamist reguleerib halduskohtumenetluse seadustikus eraldi peatükk. Kuna kohtud vaatavad hankeasju läbi kiirendatud korras, on kohtu määratud tähtajad tavapärasest lühemad ja nõuded rangemad. Juttu tuleb nii vaidluse esemest, kohustuslikust kohtueelsest menetlusest kui ka tähtaegade arvestamisest. Räägin ka praktilise poole pealt, kuidas kohus korraldab lühikese läbivaatamise aja järgimist, kuidas esitada ja vastata esialgse õiguskaitse taotlusele ja miks leiab kohus mõnikord, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Aeg ja maht

4. juuni 2015, kell 9.00 - 16.30
Päevakava

Alustame avasõnavõtuga ühissaalis, millele järgneb jagunemine töötubadesse.

9.00-9.50 "Direktiividest tulenevad põhilised kohustuslikud muudatused, liikmesriikide valikukohad ning siseturu infosüsteem (IMI) riigihangete valdkonnas"
Evelin Karindi-Kask (Rahandusministeerium, riigihangete seaduse eelnõu põhiautor)

	I töötuba	II töötuba	III töötuba
10.00-10.40	Elmer Muna (TARK GRUNTE SUTKIENE) „Mis muutub Eesti riigihankeõiguses alates 2016. aprillist?“	Merit Lind (Deloitte Legal Services) „Innovatsioonihanked – suur ja tundmatu tulevik hankemaailmas“	Veiko Vaske (Sorainen) „Pakkumuse kvaliteedi hindamine meeskonna kaudu Eesti ja Euroopa õigusruumis“
10.50-11.30	Taivo Kivistik (VAKO) „Milliseid probleeme näeb VAKO igapäevaselt hankijate ja vaidlustajate tegevuses“	Marko Mehilane (Entsik & Partnerid) "Riigihangete liigne formalism ja valik lahendeid Eesti kohtupraktikast, millega on püütud seda murendada.	Alar Urm (Lextal AB) Riigihankeõiguse eesmärk ja sellega kaitstavad huvid. Hankemenetlus kui lepingueelsete läbirääkimiste kord. Poolte võrdsus hankevaidlustes, vaidluskulude hüvitamise erisus
11.30-12.00	Kohvipaus	Kohvipaus	Kohvipaus
12.00-12.40	Kristina Uuetoa-Tepper (AB Tepper & Partnerid) „Hankija poolt pakkumuse hindamiskriteeriumite valik ja kohaldamine“.	Kadri Suurkivi (COBALT AS) „Kellele on vaja kaitset põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse eest?“	Kadri Härginen (Sorainen) „Hankija õigus nõuda pakkujalt hinnavahe hüvitamist, kui pakkuja on enne lepingu sõlmimist pakkumuse tagasi võtnud“
12.50-13.30	Raiko Lipstok (AB Eversheds Ots & Co) „Näiteid praktikast, kuidas kasutada ära hankelepingule tüüptingimuste regulatsiooni kohaldumist.“	Veiko Viisileht (AB LINKLaw OÜ) „Esialgne õiguskaitse hankevaidluses?“	Marko Pikani (Glikman, Alvin ja Partnerid) “Kvalifitseerimistingimustest ja kvalifitseerimata jätmise alustest kohtupraktikas“
13.30-14.30	Lõuna	Lõuna	Lõuna
14.30-15.10	Risto Rüütel (AB Eversheds Ots & Co) „Kuidas ära tunda pakkujatevahelist keelatud kooskõlastatud tegevust pakkumuste esitamisel?“	Margo Lemetti, Priit Lember (TARK GRUNTE SUTKIENE) „Millised vead hangete korraldamisel toovad kaasa tagastusnõuded struktuurifondide vahendite kasutamisel?	Kristina Laarmaa (AB Varul) „Riigihangetega seotud rikkumised struktuuritoetuste tagasinõuetes“
15.20-16.00	Priit Lätt (AB Glimstedt) Eesti esimene riigihanke tüüpleping tarkvaraarenduse valdkonnas	Raivo Raspel (Mercell Estonia OÜ) “Alternatiivsed võimalused riigihangete läbiviimiseks	Kadri Sullin (Tallinna Halduskohus) Hankeasjade erimenetlus kohtus
16.00-16.15	Kokkuvõte ja lõpetamine	Kokkuvõte ja lõpetamine	Kokkuvõte ja lõpetamine

Toimumiskoht

Coca Cola Plaza 4. korrus, Tallinnas Hobujaama 5.
NB! Parkimine Ahtri 3 Europarklas, päev 2 eurot.

Riigihanke Trefil 2015 on esindatud lahked toetajad, kes osalejaid maitsvate üllatustega ning hingele pai tegevate kingitustega kostitavad!

Meetodid

Kolmes paralleelses ruumis toimub kokku 18 ülipõnevat ettekannet kestvusega 40-minutit.
Osalejatel on võimalus valida ettekannete kavast endale kuus meelisloengut. Iga ettekande järgselt saavad osalejad liikuda soovi korral teise saali.
Kõikidesse töötubadesse on veel kohti!

Maksumus

199 € + km.
Hinnasoodustus -10 % kehtib kahele ja enamale osalejale ühest organisatsioonist.

Maksumus sisaldab

Asjalikke ettekandeid, õppematerjale ja toitlustust!

Tasumine

Koolitusele registreerimise järgselt saadame Teile sellekohase kinnituse ja koolitusarve.

Loobumine

Riigihangete treffist loobumisel palume teatada kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva enne treffi toimumist, hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% koolituse maksumusest.