Riigihangete konverents - Võimalused ja väljakutsed 2016

Elmer Muna, vandeadvokaat, advokaadibüroo TARK GRUNTE SUTKIENE
Eelmise aasta alguses kiitis Euroopa Parlament heaks uued riigihangete direktiivid – avaliku sektori direktiiv, võrgustiku sektori direktiiv ja kontsessioonide direktiiv. Liikmesriigid peavad direktiivid üle võtma kahe aasta jooksul nende jõustumisest, seega peab uus riigihangete seadus olema jõustunud 2016. aasta aprilliks. Ettekandes antakse ülevaate direktiividest tulenevatest kohustuslikest muudatustest ja ka valikukohtadest, mis on Eestile ja teistele liikmesriikidele jäetud. Ühtlasi analüüsitakse ka direktiivide ülevõtmise hetkeseisust nähtuvat (ministeeriumide kooskõlastusring, seaduseelnõu ja seletuskirja tekst). Lisaks ka kriitiline pilk sellele, kas ja kuidas on seniseid kitsaskohti käsitletud (nn probleemhankijad jne).

Kadri Matteus, advokaat, Advokaadibüroo COBALT
Uus riigihangete direktiiv pöörab pea peale seni toimunud kvalifitseerimise süsteemi. Nimelt hakkavad alates aprillist 2016 pakkujad koostama hangetel osalemiseks nn standardseid hankepasse (Euroopa ühtne hankedokument), kus pakkujad kinnitavad enda vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Hankija hakkab sisuliselt kontrollima kvalifikatsioonile vastavust alles peale edukaks tunnistamist ja ainult eduka pakkuja suhtes. Avatud hankemenetluse korral võivad hankijad sealjuures kasutada pöördmenetlust ehk alustada pakkumuse mitte kvalifikatsiooni (või kõrvaldamise aluste) kontrollimisest.
Ettekandes tutvustatakse uut kvalifitseerimise korda, hankepassi olemust, hankija kohustusi pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel ning regulatsiooni mõju vaidlustusmenetlusele.

Kristina Laarmaa, vandeadvokaat, advokaadibüroo VARUL

Töötuba keskendub kohtupraktika näidete varal sellele, millised majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumid on lubatavad ning millised mitte; milliseid eksimusi on hindamiskriteeriumite kehtestamisel või pakkumuste hindamisel tehtud ning kas ja kuidas saanuks neid eksimusi vältida. Uute hankedirektiivide kontekstis arutleme ka selle üle, kas ja milliseid muudatusi on tulevikus hindamiskriteeriumite ja hindamise osas oodata. 

Jarlo Dorbek, Hankepartner OÜ
Raamlepingu senine regulatsioon riigihangete seaduses on hankijatele ja pakkujatele üksjagu segadust tekitanud. Kas on siis tegemist hankemenetlusega, kas raamlepinguga tekib ostukohustus, kas hankelepingu tähtaeg võib olla pikem raamlepingu tähtajast jne? Uus eelnõu toob raamlepingute valdkonda mitmeid arvestatavaid muudatusi. Keskendume olulisematele muudatustele ja analüüsime, kas raamlepingu instituut jääb ka tulevikus hankijale olulisemaks vahendiks riigihangetega kaasneva halduskoormuse vähendamisel?

Riigihangete seaduse peamised muudatused vajavad nii hankijate kui pakkujate tähelepanu. Muudatuste õigsust ja tegelikku mõju saame peagi hinnata – läbi hankepraktika ja hankevaidluste.

Kristina Uuetoa-Tepper, vandeadvokaat advokaadibüroo Tepper & Partnerid

Vaidluse kandumisel kohtusse on kõigi vaidlusega seotud isikute jaoks määrava tähtsusega, kas kohus kohaldab esialgset õiguskaitset: nt peatab hankemenetluse, keelab hankelepingu sõlmimise. Ettekandes keskendutakse küsimustele, milliste hankija, kaebaja ja teise pakkuja poolt võimalike esitatavate asjaoludega kohus üldjuhul arvestab, millistega mitte ning millele pöörata seoses võimaliku vaidlustamisega tähelepanu juba hankedokumentide koostamisel.

Marko Mehilane, vandeadvokaat ja partner, advokaadibüroo Entsik & Partnerid

Riigihangete liigse formalismi põhjuseks on hankeregulatsioonide ning tõlgendusregulatsioonide jäikus. Kohtupraktikast on tuua mitmeid näiteid, millega liigset formalismi murendada püütud on. Oma ettekandes arutleb Marko Mehilane, kas uued hankereeglid seda samuti teevad.

Vandeadvokaat Merit Lind tegeleb riigihangete ja innovatsiooni põimumiskohtade problemaatikaga juba pikka aega, avaldades selleteemalisi artikleid ja pidades ettekandeid. Merit on kaasatud MKMi ja Arengufondi poolt kokku kutsutud innovaatiliste hangete fookusgruppi, mille eesmärgiks on aidata kaasa riiklike innovatsioonihangete toetusmeetmete väljatöötamisele ning anda soovitusi vastavate hankemenetluste korraldamiseks. Oma ettekandes tõstatab Merit mitmeid innovatsioonihangetega seonduvaid küsimusi, mis aitavad analüüsida innovatsiooni edendamise ja riigihankeõiguse omavahelist suhestumist.

Priit Lätt, GLIMSTEDTi partner ja vandeadvokaat

Riigihanked on valdkond, kus korrupsiooni tekkeks on ideaalsed tingimused. Kuna märkimisväärne osa riigi rahalistest vahenditest kulutatakse hangete kaudu, omab riigihange olulist majanduslikku tähtsust. Ühelt poolt tuleb järgida rangeid menetlusreegleid, et asjaajamine oleks läbipaistev ja aus, ent teisalt on inimeste nutikus reeglitest mööda hiilimiseks märkimisväärne. Kas probleem peitub reeglite ülemäärases ranguses ja keerukuses? Kas uue seadusega saame lahendada väljakutse võitluses korruptsiooniga?

Kristina Brandt-Kure, Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna vanemjurist

Sotsiaalministeerium hääletati pakkujate poolt teenuste kategoorias Aasta Hankijaks 2014. Ettekandes kõnelebki Kristina Sotsiaalministeeriumi hankekorraldusest ning lisaks käsitleb, millised muudatused toob uus riigihangete seadus hankijate hankekordadesse.