Sisukord

Vandeadvokaat Keijo Lindeberg - Millised on juhtkonna võimalused ebameeldivate äriühingu liikmete suukorvistamisel?

Olukordades, kus ühel isikute ringil on kontroll ühingu üle, võib neil tekkida soov vältida üldkoosolekutel ebameeldivate teemade arutamist. Üheks levinumaks meetodiks on kontrolli mitteomavate äriühingu liikmete ähvardamine laimamise süüdistuse ja kahjunõude esitamisega. Selline probleem võib esineda kõigi juriidiliste isikute – nii osaühingute, aktsiaseltside, tulundusühistute kui ka mittetulundusühingute – puhul.

Käesolevaks ajaks on kohtupraktikas kujundatud siiski seisukoht, et liikmete koosolekud ongi mõeldud erinevate probleemide arutamiseks ja ka juhatuse või nõukogu jaoks ebameeldivate küsimuste tõstatamine ei saa üldjuhul tuua kaasa küsimuse esitaja tsiviilõiguslikku vastutust.

Näiteks 2015. aastal tegi Tartu Ringkonnakohus lahendi pikalt kestnud kohtuvaidluses, kus mitmed Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (TTK) juhatuse ja nõukogu liikmed esitasid TTK liikme vastu hagi, milles nõuti TTK liikmelt üldkoosolekul esitatud väidetavalt ebaõigete väidete ümberlükkamist. Konkreetsemalt heitis juhtkond liikmele ette laimamist, kuna hagiavalduse kohaselt liige süüdistas TTK juhtkonda suure varalise kahju tekitamises.

Tartu Ringkonnakohus jõudis oma lahendis järeldusele, et väidetav TTK juhtkonna liikmete laimamine toimus tulundusühistu üldkoosolekul ja liikme õiguste teostamise käigus ning seega ei ole TTK liige oma sõnavõtu eest vastutav. Nimetatud põhjendusi saab analoogia korras kasutada ka muude ühingute liikmete (sh aktsionäride või osanike) koosolekul esitatud kriitiliste sõnavõttude põhjendamiseks. Siiski on oluline märkida, et isik peaks enne konkreetse faktiväite esitamist oma võimaluste piires üritama fakti õigsust kontrollida.

Lahendist tuleneb praktiline soovitus ka juhtorganite liikmetele. Probleemide ilmnemisel on mõistlik selgitada küsimuste tõstatajatele oma tegevuste põhjuseid, mitte üritada küsijat vaikima sundida. Kohtupraktikast nähtuvalt on äriühingute liikmetel õigus saada juhtkonnalt teavet ja samuti on juhtkonna enda huvides lükata veenvalt ümber liikmetel tekkinud kahtlused. Tuleb meeles pidada, et kui rahulolematud liikmeid tekib piisavalt palju, võib see lõpptulemusena tuua kaasa ka juhtkonna väljavahetamise.

 

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP, juhtivpartner/vandeadvokaat

 

Artikli autor esindas viidatud kohtuvaidluses TTK liiget, keda TTK juhtkond süüdistas laimamises.

Pildid / - Keijo_Lindeberg 2015

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP, juhtivpartner/vandeadvokaat

 

Pildid / - AB_LMP_Lindeberg_Melk_Partners

Diana Nõmmik
koolitusjuht
diana.nommik@addenda.ee
21.10.2015 15:25

Vandeadvokaat Siret Siilbek: Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega?

Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega?Ehituslepingutes võib tihti kohata ühepoolse lõpetamise regulatsioonides nii lepingu ülesütlemise kui taganemise aluseid. Enamasti ei tea lepingute sõlmijad, et õiguslikus mõttes on töövõtulepingu ülesütlemine ja taganemine erineva sisu ja tähendusega. ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.
Testi enda teadmisi! www.trainingweb.eu