Kristina Laarmaa käsitleb teemat: Vaidlustamisõigusest värskes Euroopa Kohtu praktikas
|
Eesti kohtu- ja vaidlustuspraktikas üldtunnustatud põhimõtte järgi on hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping – vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele ning isiku õigus võrdsele kohtlemisele, ausale ja läbipaistvale hankemenetlusele ei ole RHS-i alusel kaitstav abstraktselt. Seejuures ei peagi vaidlustuskomisjon ega kohus kontrollima hankija otsuse seaduslikkust, kui ta jõuab eelnevalt järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi. Selles valguses on huvipakkuv Euroopa Kohtu 4. juuli 2013 lahend nn Fastweb kohtuasjas nr C-100/12, kus pakkuja esitas vaidlustuse põhjusel, et edukas pakkumus ei vastanud tehnilise spetsifikatsiooni nõuetele, mistõttu oleks pakkumus tulnud tunnistada mittevastavaks. Eduka pakkumuse teinud pakkuja esitas vastuväite, mille kohaselt ka vaidlustaja enda pakkumus ei vastanud samadele hanketingimustele, mistõttu ei saa vaidlustajal olla vaidlustuse esitamise õigust. |
|
Vandeadvokaat Kristina Laarmaa VARUL |
| Lähtudes põhimõttest, et vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumine on nö eelküsimus, mis tuleb lahendada enne vaidlustatud hankija otsusele hinnangu andmist, võinuks see olukord seega tähendada, et vaidlustus jäetakse läbi vaatamata ning eduka pakkumuse valiku otsus jääb kehtima isegi siis, kui edukas pakkumus hanke tingimustele ei vasta. Siin leidis Euroopa Kohus, et lähtuvalt direktiivi 89/655 artiklist 1(3) ei ole EL õigusega kooskõlas siseriiklik norm, mis välistaks antud juhul vaidlustuse sisulise läbivaatamise ja seda põhjusel, et sõltumata vaidlustaja enda pakkumuse mittevastavusest oli vaidlustajal vaidlustuse esitamiseks õiguspärane huvi – kuivõrd edukas pakkumine oli vaidlustaja hinnangul samuti mittevastav, oleks vaidlustuse rahuldamise tulemusena pidanud korraldama uue hanke, sest käesoleval juhul osaleski hankel vaid kaks pakkujat, kes mõlemad esitasid mittevastava pakkumuse. Seega kinnitas Euroopa Kohus, et antud asjas pidi siseriiklik kohus vaidlustust menetlema ja andma sisulise hinnangu, kas edukas pakkumus oli hanke tingimustele mittevastav.
Viidatud Euroopa Kohtu lahend ei ava küll ust kõikidele hanke varasemates etappides elimineeritud pakkujatele hankes tehtud järgnevate otsuste vaidlustamiseks (ega peakski see nii olema) ning paljuski sõltus konkreetse lahendi tulemus vaidlusaluse hanke asjaoludest, ent lahend on siiski tähelepanuväärne samm edasi hankes osalejatele efektiivsete õiguskaitsevahendite tagamisel. |
||
Hea blogi lugeja, olete oodatud 11.09.13 toimuvale vandeadvokaat Kristina Laarmaa koolitusele UUS! Uuemat Eesti ja Euroopa Liidu riigihangete vaidlustus- ja kohtupraktikas – hankelt kõrvaldamine, pakkuja ja hankija hüvitusnõuded Lisainfo ja registreerimise võimalus avaneb vajutusega koolituse nimel. Addenda koolituste kalender avaneb SIIT.
|
||
|
Teie küsimustele vastab meeleldi Elena Kirt telefonil 664 6420 ning e-posti aadressil elena.kirt@addenda.ee. |
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
