AVALIKU SEKTORI RAAMATUPIDAJATE PÄEV 2016

Tõnis Jakob, Marisett OÜ maksukonsultant ja vandeaudiitor

kõneleb missugused eripärad on maksumaksjana eelarvelisel asutusel ning toob esile värsket kohtupraktikat selles vallas

• Millal tavaline ja millal piiratud käibemaksukohustuslane?
• Käibemaksuobjekt ja millal tekib pöördkäibemaks?
• Sisendkäibemaksu mahaarvamine - proportsioon ja meetodid.

Aule Kindsigo, maksukonsultant ja koolitaja

võtab oma lühiettekandes vaatluse alla maksumuudatused, mis puudutavad ka avalikku sektorit:

• Välislähetus, päevaraha maksmise reeglid.
• Madalapalgaliste tagasimakse, kuidas näidata tööaja määra TSD lisal 1.
• Ravikindlustuse tekkimine VÕS lepinguga.

Kavas lahe meelelahutusprogramm, mis pakub pinget ja põnevust ning üksjagu nalja ka!

Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor ja Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse järelevalvepoliitika spetsialist

Finantsmaailma üks põhipostulaat on, et täna saadud raha on rohkem väärt kui tulevikus saadav raha ja täna makstud raha on rohkem väärt kui tulevikus makstav raha. Järjest enam leiab selle põhitõde kasutamist ka raamatupidamises. Ettekandes käsitlemegi seda, millal tuleb raha aegväärtust tehingute raamatupidamislikul kajastamisel arvesse võtta ning kuidas seda teha.

Siiri Antsmäe, Grant Thortoni siseauditi valdkonna juht 
Oma igapäevases töös puutub raamatupidaja kokku käsunduslepingu, töövõtulepingu, töölepingu, müügilepingu, üürilepingu, rendilepingu, laenulepingu ja krediidilepinguga. Riigikontrolli auditist selgub, et jätkuvalt on probleeme riigiasutuste poolt sõlmitud lepingutes sisaldavate tingimustega. Ühest küljest on oluline neid lepinguid üksteisest eristada, kuna erinevad lepinguliigid võivad tuua kaasa erineva sisuga õigusi ja kohustusi, teisest küljest on oluline tunda vastava lepinguliigiga seonduvaid põhiküsimusi ning riske.
Teemad, mille üle Siiri oma ettekandes arutleb:

• Mida peab teadma lepingust?
• Kas ja millal on leping algdokument?
• Mida jälgida enne regulaarsetel lepingutel baseeruvate arvete maksmist? '
• Kasutus- ja kapitalirendi peamised kriteeriumid.

Marju Sepp, Tallinna linna Finantsteenistuse finantsplaneerimise osakonna endine juht
Eesti avalik sektor läks 2004. aastal üle tekkepõhisele raamatupidamisele, olles üks esimesi riike maailmas, mis rakendas avalikus sektoris puhtalt tekkepõhiseid rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) tuginevaid arvestuspõhimõtteid. Riigiasutused lähevad üle tekkepõhisele eelarvestamisele aastal 2017 ja kohalikud omavalitsused aastal 2018, mistõttu käsitlemegi konverentsi avaettekandena just seda teemat.

• Tekkepõhise ja kassapõhise eelarvestamise ja eelarve täitmise erinevused. Eelarve protsess eelarvestrateegiast majandusaasta aruandeni.
• Tulude, tegevuskulude, investeerimis-, finantseerimistegevuse kavandamine ja täitmine tekkepõhises eelarves.
• Rahavoogude sh nõuete ja kohustuste planeerimine.

Marju on töötanud avalikus sektoris eelarvestamise ja planeerimise valdkonnas ligi 20 aastat. Viimased 8 aastat töötas ta Tallinna Finantsteenistuses  finantsplaneerimise osakonna juhatajana. Tema ülesandeks oli koordineerida kogu linna eelarveprotsessi juhtimine. Tallinna Linnavalitsuses töötatud aja jooksul sai lõpule viidud kõigi linna asutuste  üleminek tekke- ja tulemuspõhisele eelarvestamisele ning korrastatud finantshalduse protsesse. Tallinna linnas on tekkepõhine eelarvestamine juba alates aastast 2004 ning on avaliku sektori finantsplaneerimise metoodikana end igati õigustanud.

Mai Palmipuu, Assertum Audit OÜ vandeaudiitor ja avaliku sektori vandeaudiitor 
Riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatakse, et raamatupidamise aastaaruandes tuleb esitada informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Püüame leida vastust küsimustele, kes on seotud isikud, millised seadusandlikud aktid sätestavad seotud isiku mõiste ja kuidas määratleda seotud isikuid.

Virve Roosimägi, Addenda koolitaja ja konsultant
Tänapäeva töötajat katkestatakse keskmiselt seitse korda tunnis ja segatakse kuni 2,1 tundi päevas. 40% täiskasvanutest ütlevad, et ärkavad öösel vaevatuna stressirohkest päevasündmustest. Inimesed küsivad, et mida pingeolukorras teha, kui tunnetatakse ülekoormust ja liigset hõivatust. 
Kas  ja kuidas on võimalik, et säilitada stabiilne fookus ning seisund kogu päeva vältel?Kas on võimalik teha kõike, mida vaja ning energiat jääb alles ka veel õhtuks? 
Pakume välja 12 strateegiat, mida saab rakendada enese seisundi parandamiseks ja stressi üle kontrolli saavutamiseks.