|
Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega?
Ehituslepingutes võib tihti kohata ühepoolse lõpetamise regulatsioonides nii lepingu ülesütlemise kui taganemise aluseid. Enamasti ei tea lepingute sõlmijad, et õiguslikus mõttes on töövõtulepingu ülesütlemine ja taganemine erineva sisu ja tähendusega. Vaidluste ärahoidmiseks on mõistlik, kui ülesütlemist ja taganemist osatakse eristada ja kohaldada õiget lepingu lõpetamise meetodit.
Taganemine vs ülesütlemine
Töövõtulepingust taganemine on õiguskaitsevahend teise poole lepingurikkumise puhuks. Taganemise alused on reeglina lepingus reguleeritud ning on tavalised tellija olulise makseviivituse korral, samuti töövõtja oluliste lepingurikkumiste korral – näiteks märkimisväärne mahajäämus töödes või tööde õigustamatu katkestamine.
Tellija võib aga igal ajal sõltumata põhjusest töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel ka üles öelda. Seeläbi on väljendatud tellija nö ümbermõtlemisõigus – kui tellijale on selgunud, et ta soovitud eset ei taha või ei vaja, ei pea tellija seda ka teha laskma. Siiski on taganemise ja ülesütlemise tagajärjed väga erinevad.
Taganemise ja ülesütlemise tagajärgede erinevused
Ülesütlemise korral peaks tellija töövõtjale tasuma kokkulepitud tasu, millest on võimalik teha mahaarvamisi. Maha tuleb arvestada see, mille töövõtja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (VÕS 655 lg 1). Seega on tellija nö ümbermõtlemise õiguse tagajärjeks see, et töövõtja ei peaks kaotama tellijaga sõlmitud lepingust loodetud tulu.
Taganemise korral toimub aga tehingu tagasitäitmine, ehituslepingu puhul tekib töövõtjal üksnes nõue tellijale juba üleantu väärtuse hüvitamiseks. Lepingust loodetud kasumit töövõtja nõuda ei saa, sest taganemise korral on lepingu lõpetamise põhjustanud töövõtja ise – ta on lepingut rikkunud. Kui tellijale üleantu hind on lepingus määratud, tuleks lähtuda lepingus kokkulepitud hinnast.
Kuidas kirja panna lepingusse?
Tavaliselt on lepingutes reguleeritud taganemise alused, kuigi sageli nimetatakse neid ka lihtsalt lepingu lõpetamise või hoopis ülesütlemise alusteks. Siiski ei muuda see Riigikohtu praktika järgi kohaldatava õiguse sisu – juhul, kui lepingu lõpetamise õigus tuleneb teise poole lepingurikkumisest, kohaldatakse seaduses taganemise kohta sätestatut, olgu pooled lepingus lõpetamise õigust nimetanud kuidas tahes. Sellele vaatamata oleks töövõtulepingute sõlmimisel oleks mõistlik lepingu ühepoolse lõpetamise alused määratleda õigesti, et vältida hilisemaid vaidlusi lepingu tõlgendamise üle.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek
www.alternalaw.ee
|
vandeadvokaat
Siret Siilbek
|
