|
Ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks on kaks liiki juhtumeid: olukorrad, kui haldusorgan peab ehitusloa kehtetuks tunnistama ning olukorrad, kus tal on õigus kaaluda, kas seda teha. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise peatamise tagajärjeks on ehitamise õiguse lõppemine. Kohalik omavalitsus peab ehitusloa kehtetuks tunnistama, kui ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad märkimisväärselt –näiteks ehitise otstarve või energiatõhusus. Teiseks olukorraks, kus haldusorgan peaks ehitusloa kehtetuks tunnistama, on ehitusloa taotlemisel teadvalt valeandmete esitamine. Seejuures peaksid sellised valeandmed olema mõjutanud ka otsustamist, s.o valeandmetel peaks olema otsene mõju ehitusloa väljastamisele. Valeandmete esitamise korral ei ole isikul õiguspärast ootust, et talle antud haldusakt jääb kehtima – valetamise korral ei saa tekkida usaldust akti kehtimise vastu. Teatud juhtudel on haldusorganil ka kaalutlusõigus, kas ehitusluba kehtetuks tunnistada või mitte. Seda näiteks ehitusloa taotlenud isiku või kinnisasja omaniku taotlusel, v.a juhul, kui teistel isikutel on ehitusloa kehtivuse vastu õigustatud huvi. Samuti juhul, kui ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile, detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele. Kaalutlusotsus peab olema põhjendatud ja esitatud kaalutlused, millele tuginedes on haldusorgan jõudnud järeldusele, et kehtetuks tunnistamine on õiguspärane. Haldusmenetluse raames võib kuni ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisele eelneda ka ehitamise peatamine, sest tavaliselt rakendatakse ehitusloa kehtetuks tunnistamist riikliku järelevalve teostamise käigus. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei tohi toimuda siiski kergekäeliselt, sest tegemist on raske omandiõiguse piiranguga ja reeglina ka õiguspärase ootuse põhimõtte riivega. Seda peaks õigustama ülekaalukas avalik huvi. Samuti peaksid olema ammendatud leebemad võimalused soovitud tagajärje saavutamiseks.Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
vandeadvokaat |
|
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
