Sisukord

Vandeadvokaat Siret Siilbek - Ehitajale tasu maksmisest keeldumine

Ehituse töövõtulepingulistes suhtes on üheks enam kasutatavaks õiguskaitsevahendiks tellija poolt tasu maksmisest keeldumine, kui töövõtja on lepingut rikkunud. Millistes olukorras ja kuidas seda õiguspäraselt teha, tuleb juttu järgnevalt.

VÕS § 111 lg 1 järgi võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Viimasel juhul ei piisa muidugi üksnes paljasõnalisest kinnitusest, vaid VÕS § 98 lg-le 3 vastavalt peaks töövõtja esitama kirjalikud tõendid oma võime kohta kohustust täita.

Tellija põhiliseks lepingust tulenevaks kohustuseks on maksta tehtud töö eest tasu. Kui töö ei ole nõuetekohane, on tellijal õigus ka tasu maksmisest eelviidatud alusel keelduda. Tuleb silmas pidada, et tasu maksmisest keeldumine on siiski üksnes ajutine õiguskaitsevahend, mida saab kasutada üksnes seni, kuni töövõtja on töö parandanud või tellija kaotab töö parandamise nõude.

Tellija ei saa nõuda töö parandamist, kui ei ole vastavat nõuet esitanud mõistliku aja jooksu. Seega ka töö parandamise nõude esitamisega venitamine võib viia olukorrani, kus tasu maksmisest keeldumine ei ole enam lubatud.

Hiljutises lahendis 3-2-1-18-16 märkis Riigikohus, et tellija kaotab õiguse tasu maksmisest keelduda ka siis, kui ta töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui puuduse avastas või sellest teada saama pidi, ei teata. Sellisel juhul saab tellija üksnes alandada hinda või nõuda kahju hüvitamist - näiteks tasaarvestada oma nõudeid töövõtja vastu. Kohustuse täitmisest keeldumise õigus on aga minetatud.

Seoses töö eest tasu maksmisest keeldumisega on oluline ka silmas pidada, et seda õiguskaitsevahendit ei tohi rakendada ebaproportsionaalselt. Hea usu põhimõttega vastuolus olevaks loetakse olukord, kus tellija keeldub näiteks pisipuuduse tõttu kogu töö eest tasu maksmisest. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et hea usu põhimõttega vastuolus võib olla tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi.

Seega peaks tellija juhul, kui soovib tasu maksmisest keelduda, kindlasti tähele panema järgmist:

  • Puudusest peab olema töövõtjale teatatud mõistliku aja jooksul;
  • Töö parandamise nõue peab olema töövõtjale esitatud mõistliku aja jooksul;
  • Keeldumine ei tohi olla ebaproportsionaalne;
  • Töövõtja ei ole veel oma kohustust täitnud, selle täitmist pakkunud, tagatist andnud ega täitmist kinnitanud.

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek
www.alternalaw.ee

Pildid / - Siret_Siilbek_t

vandeadvokaat
Siret Siilbek

Pildid / - Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
11.05.2017 09:05

Vandeadvokaat Siret Siilbek: Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega?

Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega?Ehituslepingutes võib tihti kohata ühepoolse lõpetamise regulatsioonides nii lepingu ülesütlemise kui taganemise aluseid. Enamasti ei tea lepingute sõlmijad, et õiguslikus mõttes on töövõtulepingu ülesütlemine ja taganemine erineva sisu ja tähendusega. ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.
Testi enda teadmisi! www.trainingweb.eu