Euroopa Parlament võttis 12.02.2011 vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk – vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20 protsendi võrra.
Liikmesriigid peavad kohandama siseriiklikke ehitusalaseid õigusakte selliselt, et alates 2020. aasta lõpust ehitatud hooned vastaksid kõrgele energiasäästlikkuse tasemele. Olemasolevad hooned tuleb võimalusel ajakohastada.
Hoonete energiakulud moodustavad 40% liidu energia kogutarbimisest, olles sellega Euroopas suurimaks emissiooniallikaks. Hoonete energiatõhususe parandamine aitab seega saavutada CO2 emissioonide vähendamise eesmärke.
Uus energiatõhususe direktiiv sätestab uutele hoonetele energiatõhususe nõuded ja olemasolevatele hoonetele miinimumnõuete rakendamise. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et saavutada need eesmärgid kulutõhusalt.
2020. aasta lõpust ehitatavad hooned peavad olema kõrge energiasäästlikkuse tasemega ning kasutama suurel määral taastuvenergiat. Ametiasutuste hoonete projektid peavad neid nõudmisi täitma juba kaks aastat varem. EL eelarvest kaetakse osa vajalike muutuste läbiviimise kuludest.
Võimalusel tuleb olemasolevate hoonete energiakasutust parandada suurte renoveerimistööde käigus. Omanikke julgustatakse renoveerimise käigus paigaldama nö „tarku mõõdikuid“ ning asendama soojaveetorustiku ning kütte- ja kliimasüsteemid kõrge tõhususega alternatiividega nagu soojuspump. Lisaks nõutakse boilerite ja kliimaseadmete regulaarset ülevaatust.
Allikas: http://www.elysium.ee
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
