Sisukord

Riigihangete seaduse muudatused 2010-2011

1. juulil 2010. a jõustus riigihangete seaduse (RHS) muudatuste pakett, mille eesmärgiks on muuta efektiivsemaks hankemenetluste korraldust ning reguleerida ulatuslikust vaidlustamisest tingitud takistusi struktuuritoetuste kasutuselevõtmisel. Hankemenetlusega seotud sätete muutmise peamiseks põhjuseks oli Euroopa Liidu õiguskaitsemeetmete direktiivi (2007/66/EÜ) ülevõtmine. Alljärgnevalt tutvustame olulisemaid muudatusi, millest enamus jõustus 1. juulil 2010. a ning millest teatud osa hakkab kehtima 1. jaanuaril 2011. 

1. Sõlmitud hankelepingu tühisus

1. juulil 2010. a jõustunud muudatustest on enim diskussioone nii hankijate kui ka pakkujate seas põhjustanud hankemenetluse tulemusena sõlmitavate hankelepingute tühisuse juhtude avardumine.

Nimelt on alates 1. juulist 2010. a lisaks kohustusliku 14-päevase ooteaja rikkumise juhtudele võimalik tuvastada sõlmitud hankelepingu tühisus juhul, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud seadusega lubatud või kui hankija ei ole hanketeates märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Ühenduse Väljaannete Talitusele, kuigi see on nõutav.

Lisaks on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste korral hankeleping tühine juhul, kui hankija ei ole pärast hankelepingu sõlmimist tähtaegselt esitanud registrile riigihanke aruannet koos põhjendustega hankemenetluse liigi valiku kohta või ei ole informeerinud pakkujaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest, esitades vastava nõude saamisel igale pakkujale eduka pakkumuse võrdluse tema poolt esitatud pakkumusega.

Hankelepingu tühisusele, mis tuleneb hankija poolt ebaseaduslikult hankemenetluse korraldamata jätmisest, on võimalik tugineda vaid juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt. Hankelepingu tühisuse korral on hankeleping algusest peale kehtetu.

Väga aktuaalseks võib vaidlustuspraktikas kujuneda uudse sätte, mis annab vaidlustuskomisjonile õiguse jätta hankeleping jõusse vaatamata tühisuse aluste esinemisele, tõlgendamine. Sellist õigust saab vaidlustuskomisjon rakendada juhul, kui hankelepingu täitmata jätmine või tagasiulatuv tühisuse tuvastamine kahjustaks olulist avalikku huvi. 

2. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest hankijate riigihankekohustuslikkus

Senikehtinud regulatsiooni kohaselt põhjustas praktikas suuri vaidlusi asjaolu, et eraõiguslike juriidiliste isikute, kes vastavad RHS-s sätestatud hankija tunnustele, riigihankekohustuslikkus sõltus paljuski selliste juriidiliste isikute seadusliku esindaja tahteavaldusest – st eraõiguslik juriidiline isik pidi end ise määratlema hankijana ja teavitama sellest Riigihangete Ametit. Uue regulatsiooni kohaselt on aga sellised eraõiguslikud juriidilised isikud automaatselt käsitletavad hankijatena, kes on oma tegevuses asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel kohustatud järgima RHS-i.

3. Vabatahtlik teade kui „pehme maandumine“?

RHS-i on uue instituudina lisandunud vabatahtlik avalikustamisteade (vabatahtlik teade), mille hankija võib registrile esitada vähemalt 14 päeva enne hankelepingu sõlmimist, kui hankija on jätnud hanketeate esitamata eeldades, et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on RHS-i kohaselt lubatud.

Näiteks võib olla tegemist juhtumiga, kus hankija leidis, et hanketeade on õigustatult jäetud avaldamata, sest tema tegevuse suhtes kohaldus üks RHS §-s 14 sätestatud eranditest või hoopis esines alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks. Vabatahtlikku teadet võiks eelkirjeldatud situatsioonis kujundlikult käsitleda „pehme maandumise“ võimalusena, mis aitab hankijal vältida sisuliselt ebaseadusliku tegevuse tulemusena sõlmitud hankelepingu tühisust. Nimelt ei ole hankeleping tühine, kui hankija leiab, et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on lubatud, hankija on esitanud registrile vabatahtliku teate ja hankelepingut ei sõlmitud enne 14 päeva möödumist arvates vabatahtliku teate avaldamisele järgnevast päevast. Siinkohal on oluline rõhutada, et kõik kolm eeltoodud tingimust peavad esinema kumulatiivselt ehk ühekorraga.

4. Muudatused hankemenetlusest kõrvaldamise alustes

Laienenud on süütegusid puudutav kõrvaldamise alus, mille kohaselt toob hankemenetlusest kõrvaldamise kaasa ka pakkuja või tema seadusliku eindaja karistatus maksualaste süütegude toimepanemise eest.

Alates 1. jaanuarist 2011. a hakkavad kehtima muudatused maksuvõlgade tõttu hankemenetlusest kõrvaldamise aluses. Täpsemalt tuleb kõrvaldada hankemenetlusest sellised isikud, kellel on maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. RHS tähenduses loetakse maksuvõlaks pakkuja või taotleja poolt tähtajaks tasumata jäetud maksuvõlg, mis ületab 100 EUR.

5. Alltöövõtja väljavahetamine

Kui hankija avastab hankemenetluses pakkuja või taotleja poolt hankelepingu täitmisele kaasataval alltöövõtjal kõrvaldamise aluste olemasolu, teavitab hankija sellest vastavat pakkujat või taotlejat. Sel juhul peab pakkuja hankijale viie tööpäeva jooksul esitama kinnituse, et ta ei kasuta sellist alltöövõtjat hankelepingu täitmises, ning teavitama hankijat, kas ta teostab selles osas hankelepingu ise või vahetab alltöövõtja välja. Alltöövõtja väljavahetamise korral tuleb esitada uus kinnitus viimasel kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Kui pakkuja või taotleja vastavat teavitust ei tee, kõrvaldab hankija pakkuja või taotleja hankemenetlusest.

Oluline on rõhutada, et alltöövõtjat saab ainult üks kord välja vahetada ning lubatud ei ole asendada alltöövõtjat, kelle näitajate või vahendite alusel on pakkuja hankemenetluses kvalifitseeritud.

6. Riigihangete Ameti pädevuse üleandmine Rahandusministeeriumile

30. juunil 2010. a lõpetas oma tegevuse Riigihangete Amet, kelle seniseid ülesandeid hakkab täitma Rahandusministeerium. See tähendab, et nii riigihangetealane nõustamise kui ka järelevalve funktsioon on üle kandunud Rahandusministeeriumile.

Riigihangete vaidlustuskomisjon jääb oma seniseid funktsioone täitma, kuid kannab alates 1. juulist uut nime – Rahandusministeeriumi juures asuv vaidlustuskomisjon.

 

Allikas: www.glimstedt.ee   

Täiendav informatsioon: advokaat Merit Lind (merit.lind@glimstedt.ee)

Edukate inimeste koolitaja
addenda@addenda.ee
08.10.2010 09:25

Muudatused seoses korteriomandi- ja korteriühistuseadusega

Vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja jurist Liisa Prints – Korteriühistu tegevust puudutavad muudatused seoses 2018. a 1. jaanuarist jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseadusega Juba 2014. aastal võeti vastu uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, millega asendatakse praegu kehtivad korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus. Uus seadus hakkab kehtima alates 2018. aasta 1. jaanuarist ning toob endaga ...

Loe rohkem Kristina Paal

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.
Testi enda teadmisi! www.trainingweb.eu