14. märtsil tähistame emakeelepäeva!
See on hea aeg mõelda oma keelekasutusele ning tuletada meelde kehtivaid keelereegleid. Iga dokument ja kiri, mille asutusest või firmast välja saadate, on Teie organisatsiooni visiitkaart, seepärast ongi oluline, et selles ei esineks kirjavigu.
Emakeelepäeva auks on meil hea meel paluda Teid meie keeleseminarile, kus käsitleme eesti õigekirja uuemaid muudatusi ning anname head nõu, kuidas korrektselt ja keelereegleid järgides ametikirju ning muid tööalaseid dokumente vormistada. Samuti anname teada, kuidas õigesti e-kirja allkirja koostada ning kui tähtis roll on e-kirja allkirijal teie organisatsiooni turundamise protsessis.
Seminari eesmärk on tutvustada uusi suundumusi keeles ning pakkuda keelenõuandeid, mida on hiljem dokumentide vormistamisel ning kirjade kirjutamisel hea kasutada. Anda teada, kuidas teha sisuline ja turunduslikult toimiv e-kirja allkiri ning kuidas siduda ära e-kirja allkiri oma muude turunduskanalitega?
Kõik, kes heast keelekasutusest lugu peavad.
• Algustäheõigekiri
• Nimede ja nimetuste õigekirjutus ning käänamine (sh asutused, perekonnanimed)
• Numbrite ja lühendite õigekiri
• Kirjavahemärgistuse veaohtlikke kohti
• Lühendite ja muude tingmärkide õigekirjutus
• Sagedasemaid sõnakasutusvigu
• Lauseehitus
• Ametikirjade tüüpilisemaid keeleprobleeme
• E-kirja allkiri kui üks osa turundusest
Teema puhul saab teada näiteks järgmist:
- Millal kirjutada Teie, millal teie?
- Kas dokumendis tohib nime käänata?
- Kuidas kirjutada kuupäevi, st milline vormistus on õige: kas 13 märtsil 2012 a, 13. märtsil 2012. a. või 13. märtsil 2012. a?
- Kas kirja lõpus sõna Lugupidamisega järel käib koma?
- Kuidas teha sisuline ja turunduslikult toimiv e-kirja allkiri?
- Kuidas siduda ära e-kirja allkiri oma muude turunduskanalitega?
13. märts 2012 kell 10.00- 15.30
Clarion Hotel Euroopa, Paadi 5, Tallinn
Reili Argus, Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi direktor ja eesti keele professor.
Reili Argus on Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi eesti keele professor ja alates 2009.-2010. õ-a-st sama instituudi direktor. Alates 2004. aastast viinud Tallinna Ülikoolis, Õiguskantsleri büroos, Riigikantseleis, Euroopa Parlamendi tõlkeosakonnas ja mujal läbi mitmeid eesti keele alaseid täienduskoolitusi. Ta on olnud SDI Media Estonia keeletoimetaja ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse riigikeele-eksamite läbiviija ja hindaja. Reili on Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige, Eesti Noorte Filoloogide Teadusliku Ühingu toetajaliige ning Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutajaliige. Alates 2009. aastast keeleajakirja Oma Keel peatoimetaja.
Armin Tüll on üks WSI süsteemi Eestisse toojatest – internetiturunduse spetsialist.
Armin on lõpetanud TTÜ majandusteaduskonna, kus omandanud ka turunduse põhialused. Internetiturunduse spetsiifikat on ta õppinud oma-ala maailma tippudelt Kanadast, Inglismaalt, Hollandist ja mujalt. Igapäevaseks tegevuseks on Eesti ettevõtete internetiturunduse alane strateegiline nõustamine. TLÜ Internetiturunduse õppeaine õppejõud.
Loeng, näited ja praktilised käsitlused.
Registreerides kuni 28. veebruarini on soodushind 110€ + 20% km, hilisematele registreerijatele tavahind 130€ + 20% km.
Hinnasoodustus -10% kehtib kahele ja enamale osalejale ühest organisatsioonist.
Koolitust on võimalik tellida ka sisekoolitusena. Küsige pakkumist - keelekuul koostame Teile parima hinnaga pakkumise!
Praktilisi teadmisi, õppematerjale, kohvipause ja lõunat.
Koolituse tellimise järgselt saadame Teile kinnituse koolitusel osalemise kohta ja koolitusarve, mille tasumist ootame Addenda OÜ arveldusarvele 333037710001 Danske Bank A/S Eesti filiaali.
Koolituse loobumisel palun teatada kirjalikult vähemalt 2 tööpäeva enne koolituse toimumist, hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% koolituse maksumusest.
Diana Nõmmik, koolitusjuht
Addenda Koolitus ja Konsultatsioonid
tel + 372 664 64 20; +372 58 09 14 04
diana.nommik@addenda.ee
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
