Sisukord

Haldusorgani nõue ehitusloa taotlemiseks või teavitamiseks sellise ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisades

Kehtiva ehitusseadustiku (EhS) kohaselt tuleneb ehitamise puhul teavitamis- või loakohustus EhS lisaks olevatest tabelitest. Tabelite kokkupanekul on aluseks võetud sellised asjaolud nagu oht, mõju avalikule ruumile ning isikute õiguste kaitse.

Samas aga näeb EhS ette, et pädev asutus võib nõuda teavitamist või loa taotlemist ka sellise ehitise kohta, mida ei ole nimetatud EhS lisades. Kuid selline õigus ei ole piiramatu.

Täiendava teavitamis- või loakohustuse nõude rakendamine on siiski pigem erandlik ning piiratud seaduses sätestatud kriteeriumitega. See on haldusorgani pädevuses ning toimub kaalutulusõiguse alusel. Arvesse tuleb võtta ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile, isikute õiguste kaitset ning kohustust ehitist võrrelda sarnaste parameetritega ehitistega, mis on toodud tabelites. Sealjuures ei pea haldusorgan jõudma järeldusele, et täiendava teavitamis- või loakohustuse eeldus on täidetud kõigist eelnimetatud kriteeriumitest lähtuvalt, kuid otsusest peab siiski üheselt selguma, mis põhjusel on otseselt seadusest mitte tulenevate kohustuste rakendamine vajalik.

Haldusorganil tuleb vastavaid kaalutlusi väga põhjalikult põhjendada. Otsus peab olema vormistatud haldusaktina.

Täiendava teavitus- või loakohustuse rakendamise asjaolude väljaselgitamise menetluse liigi osas lähtub haldusorgan asjas tähtsatest asjaoludest. Võimalikud on kahte liiki menetlused – loamenetlus ja riikliku järelevalve rakendamise menetlus. Kahe eelnimetatud menetluse erinevus seisneb selles, et loamenetlus algatatakse isiku taotluse alusel, järelevalve menetluse rakendamise otsustab aga haldusorgan oma kaalutlusest lähtudes. Samuti toimub loa- ja teavitamismenetlus enne ehitamise algust, kuid riiklik järelevalve on siiski järelkontroll võimaliku korrarikkumise tuvastamiseks. Kui isik on ehitustegevust juba alustanud, võib täiendava teavitus- või loakohustuse kohaldamine olla küsitav eelkõige õiguskindluse seisukohast. Kui ehitis on tõepoolest ohtlik, tuleks pigem sellises olukorras rakendada võimalusel riikliku järelevalve meetmeid. Sellises olukorras on oluline teada, et kõik vastavad haldusorgani otsused on vaidlustatavad ning kaalutusõigusele tuleb tähelepanu pöörata nii haldusorganil kui ka isikul endal.

Autorid:

Siret Siilbek
Advokaadibüroo ALTERNA partner ja vandeadvokaat

Helen Pajumaa
Advokaadibüroo ALTERNA jurist
www.alternalaw.ee

Pildid / - Siret_Siilbek_t
Siret Siilbek
Advokaadibüroo ALTERNA partner ja vandeadvokaat

Pildid / - Helen Pajumaa

Helen Paljumaa
Advokaadibüroo ALTERNA jurist

Pildid / - Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
13.09.2016 15:25

Vandeadvokaat Siret Siilbek: Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega?

Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega?Ehituslepingutes võib tihti kohata ühepoolse lõpetamise regulatsioonides nii lepingu ülesütlemise kui taganemise aluseid. Enamasti ei tea lepingute sõlmijad, et õiguslikus mõttes on töövõtulepingu ülesütlemine ja taganemine erineva sisu ja tähendusega. ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.
Testi enda teadmisi! www.trainingweb.eu