Lyon Confluence idee käidi välja 1995. a tolleaegse Lyoni linnapea Raymond Barre´i poolt. 1999. aastal pani linn paika arendamise põhisuunad, aga selle elluviimine lähitulevikus tundus ebareaalne, kuna poolsaare lõunatippu eraldas kesklinnast (ülejäänud poolsaarest) linna transpordi sõlmpunkt ning kiirtee A7. 2001. aastal valiti linnapeaks Gérald Collomb, teema võeti uuesti tõsiselt lauale ja 2003. aastal allkirjastas Lyon ala arendamise lepingu kohaliku omavalitsuse ettevõttega SPL Lyon Confluence.
Lyon Confluence on alates 2004. a osaliselt rahastatud Euroopa Komisjoni poolt algatatud programmist Concerto (säästlik keskkonnapoliitika ja energiapoliitika linnades). Concerto kehtestab kõrged keskonnakvaliteedi tingimused. See tähendab muuhulgas ka 80% energiavajaduse rahuldamist taaskasutatavast energiast. Lyon Confluence valiti 2010. aastal Maailma Looduse Fondi (WWF) poolt esimeseks loodusega kooskõlas olevaks linnaosaks Prantsusmaal. Selline partnerlus aga tähendab, et Confluence linnaosas ei tohi 2020. a kasvuhoonegaasi õhku paiskamise tase ületada 2000. aasta taset. Taastuvenergiat kasutatakse rohkelt, eriti päikeseenergiat (fotogalvaanilised paneelid) ja biomassi (puidu koostootmisjaamad). Pea 80% toasoojast ja soojast veest ja 55% elektritarbimisest tuleb taastuvenergiast. 2011. a allkirjastas Grand Lyon koostöölepingu Jaapani uute energiate ja industriaaltehnoloogiate organisatsiooniga NEDO, mille eesmärk on Lyon Confluence´is viia ellu „Smart Community“ näidisprojekti nimega „Smart City“. Selle peamised projektid on kolme Hikari nimelise positiivenergia elamu (12 000m2, energia tarbimine 42 kWh/m2/an) ehitamine (valmivad 2015), mille arhidektiks on ülemaailmselt tuntud Jaapani arhitekt Kengo Kuma ja elektrienergial töötava üüriauto pargi loomine (Sunmoov).
Arendusprojekt on jagatud mitmeks osaks. Kõige suuremad arenduse etapid on jagatud kaheks: ZAC 1 ja ZAC 2. ZAC 1 leidis aset 41 hektaril aastatel 2003-2015 (viimased ehitised valmivad 2016) ja läheb maksma 1,164 miljardit eurot. Teine etapp ZAC 2 võtab enda alla 35 hektarit ja leiab aset aastatel 2012-2025. Esimese etapi vastutavaks arhidekuuribürooks oli kohalik büroo Atelier Ruelle, teise etapi vastutavaks arhidektuuribürooks valiti rahvusvaheliselt tuntud Sveitsi arhidektuuribüroo Herzog & de Meuron. Eraldi seisvate etappidena on Saône’i jõekallas - 1,5 km promenaadi väljaehitamine jalakäiatele ja jalgratturitele (valmib 2016) ja Perrache Saint-Blandine renoveerimine: töölisklassile eelmisel sajandil ehitatud elamurajooni majade soojustamine, vangla ümberehitamine ülikooliks ja üliõpilaskoduks (valmib 2015), transpordisõlme renoveerimine (ehitustööde algus 2016 ja valmimistähtaeg 2020), et oleks lihtne pääseda ühest linnaosast teise nii jala kui ka ühistranspordiga. Kui enne arendustööde algust elas linnaosas 7000 elanikku ja oli 7000 töökohta, siis projekti lõpuks 2025. a on planeeritud elanike arvuks 16000 ning töökohtade arvuks 25000
2014. a detsembris avatud antropoloogia ja etnograafia muuseumi Confluences (Austria arhidektuuribüroo CoopHimmelb(l)au), meenutab hõljuvat kristallist pilve (mõnede arvates kosmoselaeva), ehitamine pidi maksma minema 61 miljonit eurot, aga maksis lõppkokkuvõttes 287 miljonit eurot ning valmimise tähtaeg venis 5 aastat esialgu plaanitust pikemaks. Mõnede arvates on linnaosa arhidektuur liiga värvikirev, liiga taotluslikult arhidektuurne ja rikkuvat linnaosa harmooniat. Rahulolematust tekitavad ka kõrged kinnisvara hinnad, linnaosa läbiv kiirtee A7 (selle sulgemist arutatakse), aeglaselt arenev ühistranpordi süsteem (metroo sinnani ei ulatu, pikendati küll trammiliini, pandi käiku jõelaev, rongipeatuse lisamist arutatakse, 2020. a peaks valmima uus sild) ja naabruskonnas vohav prostitutsioon (ütlevad, et neil ei ole kuhugi mujale minna).
Euroopa suurimat projekti läheme koos ehitajatega vaatama juba sel sügisel! Olge infoga kursis ja jälgige reklaami.
Kõike kaunist ja kohtumiseni õppereisil!
Virve Roosimägi
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
