|
Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lõike 2 kohaselt tuleb tähtajalistes töölepingutes kajastada lepingu kestus. Teisisõnu peab nähtuma, mis ajaks leping on sõlmitud. Riigikohus on 10.oktoobril 2012 teinud tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 otsuse, milles selgitanud, et tähtajalise töölepingu tähtaja võib määrata ka kindla sündmuse saabumisega. Teisisõnu ei pea töölepingus ilmtingimata olema kirjas lepingu kestvuse konkreetsed kuupäevad – nende asemel võib olla ka konkreetne sündmus, mille ajaks tähtajaline tööleping on sõlmitud (nt konkreetne müügikampaania vms). Sündmust võib kestvuse määramisel kasutada aga ainult juhul, kui on ette teada, et see kindlasti saabub. Samuti peab sellisel juhul olema selged ja vaidluse korral ka tõendatavad selle sündmuse (nt konkreetse müügikampaania) kestvuse aeg. Vastasel korral võib tekkida probleeme mh lepingu tähtaja saabumise momendi määramisel, mis omakorda võib viia tähtajalise töölepingu tähtajatuks muutumiseni TLS § 80 lõike 3 alusel ning põhjustada segadust ja raskusi lepingu lõpetamisel. Seega tasub tööandjatel meeles pidada, et tähtajalises töölepingus võib lepingu kestvusena küll kajastada sündmuse, mille ajaks leping on sõlmitud, kuid siis peab olema kindlalt ette teada, et see sündmus ka saabub ning vaidluse korral suuta tõendada, millal see sündmus algas ja lõppes. |
Vandeadvokaat |
|
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
