|
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat Annika Vait: 1. septembril 2014 jõustusid mitu olulist muudatust seoses ametnike, töötajate, juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete isiklike sõiduautode nn töösõitudeks (edaspidi töösõit) kasutamise hüvitamisega. Kui augusti lõpuni võis töösõite maksuvabalt hüvitada kahel erineval viisil, siis septembrist alates on võimalused piiratumad. Kui varem sai valida, kas maksta maksuvabalt hüvitist nn sõidupäeviku (edaspidi sõidupäevik) pidamise alusel (0,3 eurot töösõidu kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus) või sõitude arvestust pidamata kuni 64 eurot kuus, siis alates 1. septembrist 2014 enam viimast võimalust ei ole. Maksuvabalt saab nüüd töösõite hüvitada vaid töösõitude arvestuse pidamise korral. Alates 1. septembrist 2014 saab sõidupäevikut pidades maksuvabalt maksta hüvitist kuni 0,3 eurot nn tööülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus (varem oli selleks piirmääraks 256 eurot). Kehtiva määruse kohaselt tuleb sõidupäevikus kajastada auto kasutaja nimi, registreerimismärk, lisaks iga töösõidu kohta kuupäev, eesmärk ning läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit. |
Vandeadvokaat |
|
Praktikas jäetakse aga tihti tähelepanuta, et tegelikult tuleb lisaks sõidupäeviku pidamisele vormistada ka nõuetekohane hüvitise maksmise otsus. Selleks tuleks vormistada tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus. Nimetatud dokumendis tuleb näidata hüvitist saava isiku nimi, hüvitise suurus ning ka sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse. Juurde tuleb lisada auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia. Nimetatud dokumendi koopiat ei pea lisama, kui selles esitatud andmed ei ole võrreldes eelmisel korral esitatuga muutunud. Nõuetele vastavuses veendumiseks soovitame üle vaadata nii ettevõtetes kasutatavad sõidupäevikud kui ka hüvitiste maksmise otsused. Eriti just viimaste puhul võib olla vajalik uute otsuste vormistamine (mh kui otsustes olid kirjas maksimaalne piirmäär, mis muutus, või maksti varem 64-eurost hüvitist). Täpsema ülevaate sõiduauto kasutamisega seotud maksuriskidest saate maksuspetsialist Tõnis Jakobilt, kui osalete 26.09.14 toimuval veebiseminaril. |
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
