Sisukord

Vandeadvokaat Annika Vait: Kas kohtu poolne töölepingu lõpetamise kohustus võib olla põhiseadusega vastuolus?

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat Annika Vait:

Riigikohtul on kahtlus, et kohtu poolne töölepingu lõpetamise kohustus võib olla põhiseadusega vastuolus

Riigikohtus on pooleli menetlus hindamaks, kas töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 võib olla põhiseadusega vastuolus.

TLSist tuleneb, et ebaseaduslikult lõpetatud töölepingut ei loeta ülesütlemisega lõppenuks - loetakse, et leping kehtib edasi. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab sellisel juhul töölepingu töötaja või tööandja taotlusel kohus või töövaidluskomisjon (välja arvatud TLS § 107 lg-s 3 sätestatud erandjuhtumitel).

Riigikohus on eelmise aasta lõpus tehtud määrusega seadnud kahtluse alla, kas selline TLS § 107 lg-st 2 tulenev kohtu poolne töölepingu lõpetamise kohustus ei või olla põhiseadusega vastuolus. Oma põhjendustes tugineb kohus võlaõigusseadusele (VÕS), kuivõrd viimase sätted kuuluvad kohaldamisele ka töölepingutele.

VÕSis reguleeritud kestvuslepingute kui ka käsunduslepingute (mille üheks alaliigiks on ka tööleping) erakorraline ülesütlemine eeldab poolte huvide kaalumist. Seevastu TLS § 107 lg 2 aga poolte huvide kaalumist ei eelda, vaid võimaldab lepingu lõpetada üksnes tingimusel, et enne seda on ühe poole poolt üritatud lepingut seadusevastaselt üles öelda.

Pildid / - 2013_Annika_Vait

Vandeadvokaat
Annika Vait

Pildid / - Alterna logo

Kohtu hinnangul võimaldab selline regulatsioon tööandjal seadusevastase tegevuse kaudu tegelikult iga töölepingu lõppkokkuvõttes ikkagi lõpetada. Lisaks nimetatud küsimusele tõstatas Riigikohus oma määruses küsimuse ka sellest, kas TLS § 109 lg-te 1-3 järgi saadavad hüvitised on töötajatele proportsionaalne õiguskaitsevahend või tuleks ka viimaste osas töötajate huve rohkem kaitsta.

TLS § 107 lg 2 põhiseadusele vastavuse kontrollimenetlus on pooleli, mistõttu saab suure huviga oodata, kas kõrgeim kohus võimaldab jätkata praegu kehtiva regulatsiooni kohaldamist või peab siiski vajalikuks töötaja õiguste suuremat kaitset. Viimane tähendaks siis seda, et töövaidlusorganid ei lõpeta vastavaid töölepinguid mitte automaatselt, vaid hakkavad igal juhtumil eraldi kaaluma poolte huve ning saavad seega kaalutlusõiguse otsustamaks, kas seaduse vastaselt üles öeldud tööleping siis omaltpoolt lõpetada või mitte. Viimase puhul saab tööandjate poolelt loomulikult tõstatada küsimuse, kas riik, hakates sundima isikuid kohustuslikus korras lepingulisse suhtesse, ei suuna mitte endale ettenähtud kohustusi ettevõtjate õlule?

Millisele otsusele eeltoodud küsimuses Riigikohtu üldkogu jõuab, anname lahendi avaldamisel oma lugejatele kindlasti teada.


Kutsume Teid tutvuma ka järgmiste veebruaris toimuvate koolitustega:

19.02.14 FIDIC lepingute tingimused ja nende rakendamine investeeringuprojektide riigihangete korraldamisel ja töövõtu- ning konsultatsioonilepingute täitmisel (2 päeva)
19.02.14 Tasuta veebiseminar - Hea suhtlemise mõtted ja võtted III osa
20.02.14 Tasuta veebiseminar - Prantsusmaa võimalused Eesti ettevõtjatele
21.02.14 Tasuta veebiseminar – Mida peab teadma bilansi lugemisest
25.02.14 Veebiseminar - Kokkuvõte aktuaalsetest seadusmuudatustest ning noppeid õigusprobleemidest
26.02.14 Äriühingu juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus
26.02.14 Bilansi lugemise koolitus
27.02.14 Uuemat Eesti ja Euroopa Liidu riigihangete vaidlustus- ja kohtupraktikas – hankelt kõrvaldamine, pakkuja ja hankija hüvitusnõuded
27.02.14 Veebiseminar - E-kaubandusega seotud maksuriskid


 
Lisainfo ja registreerimise võimalus avaneb vajutusega koolituse nimel.


Koolituste üldkalender avaneb
SIIT.

 

Pildid / - Helen_Tammesalu 113x150 

 

   Teie küsimustele vastab meeleldi    
    Helen Tammesalu telefonil 664 6420 ning   
    e-posti teel addenda@addenda.ee või helen.tammesalu@addenda.ee.

Edukate inimeste koolitaja
addenda@addenda.ee
12.02.2014 13:20

Vandeadvokaat Annika Vait - Põhipuhkuse kestvuse erinevus era- ja avalikus sektoris

Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.