|
Milline leping sõlmida juhatuse liikmega? Töölepingu seadusest tuleneb, et juhatuse liikmetele töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata. Tegelikult on teatud erandid Riigikohtu praktika kohaselt siiski lubatud. Riigikohus on leidnud, et juhtorganite liikmete ja ühingu vahelised suhted on käsundilaadsed õigussuhted. Sellest tulenevalt ja arvestades TLS-is sätestatut (mis välistab juhatuse liikmetele töölepingu sätete kohaldumise), sõlmitakse juhatuse liikmetega praktikas käsunduslepingud. Tegemist on teenuste osutamise lepingute ühe liigiga. Tavaliselt nimetatakse neid „juhatuse liikme lepinguteks“ või „käsunduslepinguteks“. Sõltumata aga peakirjast, on oluline lepingu sisu ning siinkohal tuleb arvestada seaduses käsunduslepingutele ettenähtud regulatsiooni (käsunduslepingu põhisätted leiab võlaõigusseaduse §-dest 619 – 634). Mh seda, et juhatuse liikmele TLS-is töötajale kehtestatud sotsiaalsed tagatised ja soodustused ei kohaldu. Oluline on, et vastav käsunduslepingute regulatsioon kohaldub ka siis, kui pooled vastavat lepingut kirjalikult sõlminud ei ole – siis lähtutakse omavahelistes suhetes käsundisuhete kohta seaduses sätestatust. Seega võimalike arusaamatuste ja erimeelsuste välistamiseks on soovitav kirjalik leping sõlmida. |
Vandeadvokaat |
|
Samas on Riigikohus leidnud, et kuigi TLS juhatuse liikmele ei kohaldu, võivad pooled omavahelises lepingus nendes TLS-i sätete kohaldumises kokku leppida, mis pole ainuomased töölepingule ega vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Praktikas lepitakse juhatuse liikmete lepingutes näiteks kokku puhkuste võimaldamistes ja nende arvestamises vastavalt TLS-is sätestatule jms. Lisaks on Riigikohus leidnud, et lisaks nn käsundilaadsele lepingulisele suhtele, võib juhatuse liige samas äriühingus samaaegselt ka töölepingu alusel töötada. Kuid seda vaid siis, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Näiteks on praktikas leitud, et kui juhatuse liige täidab igapäevaselt raamatupidaja ülesandeid, siis võib ta viimast teha töölepingu alusel, kuivõrd raamatupidaja ülesannete täitmine ei kuulu juhatuse liikme kohustuste hulka. Teisisõnu on kõrgeim kohus seisukohal, et kui on tegemist selliste ülesannetega, mis ei kuulu juhatuse liikme ülesannete hulka (siinkohal peab lisaks poolte vahel kokkulepitavale arvestama ka seadusest juhatuse liikme tulenevaid kohustusi), siis selliste tööde tegemiseks on lubatud käsunduslepingu kõrvale sõlmida ka tööleping. Kui aga ülesanded kattuvad juhatuse liikme ülesannetega, alluvad need käsundilaadsele suhtele ning seega ei ole juhatuse liikmega töölepingu sõlmimine lubatud. |
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
