Sisukord

Töötervishoid ja tööohutus puudutab kõiki

Eestis on seadus selline, et töötervishoiu ja tööohutusega peavad tegelema kõik organisatsioonid, kus on vähemalt 1 töölepinguga töötav inimene. Mida suuremaks kasvab inimeste arv, seda suuremaks muutuvad ohud, kus töötajad satuvad tööõnnetusse või hakkab välja kasvama kutsehaigus või mõni tööst põhjustatud haigus.

Täna jälgitakse töökoha valikul rohkem palganumbrit kui töökeskkonda, kus hakatakse veetma suuremat osa oma ärkvelolekuajast. Rahuldav palganumber ja ohutu töökeskkond ei ole üksteist välistavad tegurid, vaid pigem peaksid üksteist täiendama. Tervislik töökeskkond aitab töötajatel töötada produktiivsemalt ning motiveeritumalt, mis omakorda toob kaasa ettevõttele kvaliteedi kasvu ning suurema käibe, millega omakorda on võimalik pakkuda töötajatele motiveerivamat palka.

Tööõnnetused, kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigused võtavad organisatsioonist väga palju erinevaid ressursse (ajaline, rahaline, personal jne), ka siis, kui süüdi on keegi teine. Eelpool nimetatud sündmusi peab uurima, lehitsema dokumentides, küsitlema töötajaid, suhtlema erinevate ametiasutustega jne. Kõige lihtsam ja odavam on vältida taolisi juhtumeid. Vältida saab tõhusa ja läbimõeldud töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi abil.

Iga organisatsioon peab määrama ametisse töökeskkonnaspetsialisti või selle puudumisel võib töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täita ka äriühingu juhatuse liige või asutuse juhataja. Organisatsioon peab korraldama töökeskkonnaspetsialisti täiendõppe, mis on vähemalt üks kord 5 aasta jooksul või tihedamini õigusaktides ettenähtud juhtudel. Kui organisatsioonis töötab vähemalt 10 inimest, siis tuleb lisaks valida ka üks töökeskkonnavolinik. Kui aga organisatsiooni allüksustes või vahetustes töötab korraga üle 10 inimese, siis tuleb igas allüksuses või vahetuses valida üks töökeskkonnavolinik. Organisatsioon, kus on valitud töökeskkonnavolinik või –volinikud, peab korraldama töökeskkonnavolinike väljaõppe. Kui ettevõttes/asutuses on 50 või enam töötajat, siis tuleb moodustada ka töökeskkonnanõukogu. Pooled töökeskkonnanõukogu liikmed määrab tööandja, pooled valivad töötajad.
Nii töökeskkonnaspetsialistidele kui ka töökeskkonnavolinikele ja töökeskkonnanõukogu liikmetele suunatud koolitusi korraldab ka Addenda. Näiteks „24-tunnine töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõpe töökeskkonnavolinikele ja töökeskkonnanõukogu liikmetele“ koolitusel saab teada kõikidest nõuetest, mis on vaja täita ja korraldada ning antakse ka praktilisi soovitusi, kuidas kõige tõhusamalt asju lahendada. Lisaks saab vahetada kogemusi teiste ettevõtete/asutuste töökeskkonnaspetsialistide ning -volinikega.

Alustame töökeskkonna väärtustamise ja parendamisega juba täna!

Jaanika Jelistratov
Riskianalüüs OÜ tegevjuht

Pildid / - Jaanika Jelistratov 2016 (2)

Jaanika Jelistratov

Riskianalüüs OÜ tegevjuht

 

 

 

 

Diana Nõmmik
koolitusjuht
diana.nommik@addenda.ee
28.10.2016 10:00

Vandeadvokaat Siret Siilbek: Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega?

Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega?Ehituslepingutes võib tihti kohata ühepoolse lõpetamise regulatsioonides nii lepingu ülesütlemise kui taganemise aluseid. Enamasti ei tea lepingute sõlmijad, et õiguslikus mõttes on töövõtulepingu ülesütlemine ja taganemine erineva sisu ja tähendusega. ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.
Testi enda teadmisi! www.trainingweb.eu